INTERNASIONÁL, (LIBERDADETL.com) — Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão toka prioridade tolu iha sesaun plenária Simeira The Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) bá dala-48 iha Mactan Expo, sidade Lapu-Lapu, Cebu, Filipina, sesta (08/05/2026).
Prioridade tolu ne’ebé Primeiru-Ministru toka mak hanesan, seguransa enerjétika no reziliénsia, seguransa ai-han, no seguransa nasionál Estadu membru ASEAN nian.
“Tensaun jeopolítika sira forma beibeik ekonomia globál. Sistema enerjia no ai-han sira iha hela presaun ne’ebé maka’as, tanba konflitu, mudansa klimátika no instabilidade internasionál. Dezenvolvimentu sira ne’e hatudu katak seguransa ekonómika, seguransa ai-han no estabilidade estratéjiku iha interligasaun kle’an no presiza asaun koletiva. Enkuantu ita reflete kona-bá harii komunidade ASEAN nian, permite ha’u atu destaka prioridade tolu ne’e,” PM Xanana hateten iha plenária.
Seguransa enerjétika sai hanesan dezafiu estratéjiku ida ne’ebé urjente. Ida-ne’e koko hela reziliénsia no seguransa nasionál. Konflitu internasionál aumenta inflasaun, perturba kadeia fornesimentu sira no fó presaun bá finansa públika sira. Nune’e nasaun sira ne’ebé hetan espozisaun bá kombustível importadu no folin ne’ebé volátil, presaun sira-ne’e maka’as.
Iha kontestu ida-ne’e, Xefe Governu alerta katak ASEAN tenke kontinua diversifika fornesimentu, investe iha infraestrutura reziliente no aprofunda kooperasaun prátika.
Akordu Seguransa Petróleu ASEAN nian no Rede Enerjia ASEAN nian maka pilár xave sira bá resposta koletiva. Inisiativa sira-ne’e bele hametin preparasaun rejionál no apoia merkadu enerjétiku sira ne’ebé estável-liu.
Timor-Leste komprometidu atu dezenvolve ninia seitór enerjia no petrolíferu tuir dalan ne’ebé kontribui bá seguransa enerjétika koletiva ASEAN nian.
“Ami-nia objetivu hamutuk maka atu harii sistema enerjia ida ne’ebé seguru-liu, diversifikadu no sustentável bá ami nia rejiaun,” PM Xanana hateten.
PM Xanana konsidera krize enerjétiku mós hanesan krize seguransa ai-han nian. Folin kombustível ne’ebé sa’e aumenta kustu produsaun, transporte no adubu nian, hodi halo ai-han sai karun liu no ladún assesível, partikularmente bá nasaun sira ne’ebé dependente bá importasaun.
Ba Timor-Leste, seguransa ai-han nu’udár prioridade nasionál ne’ebé estratéjiku. Hanesan resposta, Timor Leste L hametin seguransa ai-han liu-hosi programa sira ne’ebé hadi’a produtividade agríkola, habelar irrigasaun no apoia agrikultór sira, peskadór sira no komunidade rurál sira.
Tanba ne’e, Xanana Gusmão husu ASEAN tenke kontinua harii sistema ai-han ne’ebé reziliente, sustentável no produtivu atu nune’e ai-han nafatin disponível, nutritivu no assesível bá ema hotu, inklui durante períodu perturbasaun global.
Aleinde ne’e, seguransa hosi sidadaun sira ASEAN nian tenke sai nafatin espresaun sentrál ida hosi ASEAN ida ne’ebé sentradu iha povu.
Konflitu iha Médiu Oriente aumenta ona risku seguransa bá sidadaun sira ASEAN nian no hatudu importánsia hosi kooperasaun rejionál ne’ebé efetivu kona-bá assisténsia konsulár, evakuasaun no resposta bá krize.
Timor Leste hato’o apresiasaun bá Singapura ne’ebé fó ona assisténsia evakuasaun bá sidadaun ASEAN durante krize nia laran. Ida-ne’e mak espresaun prátika ida hosi solidariedade ASEAN nian.
Iha tempu hanesan, krime transnasionál, tráfiku umanu, jogu online no esplorasaun relasiona ho krize sai luan liután no interligadu iha rejiaun ne’e. Iha estimativa katak ema rihun atus bá atus mak sujeita bá servisu forsadu ne’ebé iha ligasaun ho krime sibernétiku.
“Dezafiu sira-ne’e presiza resposta sira ne’ebé koordenadu, husu kooperasaun ne’ebé maka’as liu iha aplikasaun lei, imigrasaun, protesaun traballu, jestaun fronteira, protesaun ba vítima no sistema sira sensibilizasaun públika nian,” PM Xanana husu.
Haree bá dezafiu sira ohin loron nian, importante tebes atu hamutuk asegura sidadaun ASEAN hotu-hotu iha enerjia ne’ebé konfiável, asesu seguru bá ai-han no protesaun ne’ebé maka’as liu bá sira nia seguransa.
“Ha’u hakarak aproveita oportunidade ida-ne’e atu hato’o ami-nia apresiasaun sinseru sira hodi marka ami-nia adezaun tomak no integrasaun nu’udar Estadu-membru. Ho espíritu ida-ne’e, ami agradese bá ita-boot sira-nia apoiu no konfiansa ne’ebé kontinua nu’udár Timor-Leste, prontu atu assume kargu Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029,” Xanana Gusmão deklara perante sesaun plenária.
Nune’e mós Prezidente Filipina, Ferdinand Romualdez Marcos Jr husu bá Estadu-membru sira atu hametin unidade no kooperasaun prátika hodi rezolve dezafiu sira ne’ebé afeta bá rejiaun ne’e.
Prezidente ASEAN nian ne’e mós destaka impaktu hosi konflitu ne’ebé la’o hela iha Médiu Oriente iha komérsiu globál, fornesimentu enerjia, no seguransa ai-han, hodi repete ASEAN nia apelu bá rezolusaun pasífika hosi disputa sira, protesaun bá ema sivíl sira, no restaurasaun hosi pasajen tránzitu seguru iha Estreitu Ormuz.
Iha oportunidade ne’e diskute mós assuntu sira ne’ebé konsentradu hodi hametin reziliénsia enerjétika rejionál, estabiliza sistema ai-han sira no garante seguransa bá rejiaun.
(Média-GPM)











