banner liberdade
EDITÓRIALNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Impaktu hosi fuma hanesan gatillu ba kankru no atake kardíaku

43
×

Impaktu hosi fuma hanesan gatillu ba kankru no atake kardíaku

Share this article

EDITÓRIAL, (LIBERDADETL.com) — Fuma la’ós de’it toman ida; ida-ne’e maka mákina nonook ida ne’ebé neineik-neineik estraga moris. Sigaru ida iha kímiku perigu liu 7.000, inklui nikotina, monóxidu karbonu, arséniu, no formaldeídu. Bainhira ema dada iis sigarru nia suar, substánsia ne’e tama iha pulmaun no hafoin ne’e hada’et liuhosi raan iha isin-lolon tomak, hodi sistematikamente estraga órgaun ne’ebé importante.

Efeitu ida ne’ebé maka’as liu hosi fuma maka kankru, liuliu kankru pulmaun nian. Dadus hosi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) hatudu katak maizumenus 85% hosi kazu kankru pulmaun hotu-hotu iha relasaun direta ho fuma. Aleinde ne’e, fuma mós iha ligasaun ho kankru iha ibun, kakorok, pánkreas, rins, bexiga, no serviks. Alkatraun iha sigaru nia suar kaer metin ba pulmaun nia revestimentu, hodi transforma sélula saudavel ba sélula maligna ne’ebé buras la kontroladu.

Maibé, perigu hosi fuma la’ós de’it kankru. Atake kardíaku ka moras fuan koronária maka ameasa sériu seluk. Nikotina halo vazu sira sai ki’ik, hodi aumenta tensaun arteriál no pulsasaun fuan nian. Monóxidu karbonu hamenus nível oksijéniu iha raan, hodi obriga fuan atu serbisu maka’as liután. Nu’udar rezultadu, vazu raan nian hetan estragu, plaka kolestrol nian akumula, no sirkulasaun hetan defisiénsia—kria kondisaun perfeitu sira ba parada kardíaka derepente.

Trajiku, efeitu ne’e la’ós de’it sente hosi fuma-na’in ativu maibé mós hosi fuma-na’in pasivu—sira ne’ebé simplesmente dada iis suar ne’ebé hale’u. Labarik no feto isin-rua sira maka partikularmente vulneravel: risku ba partu prematuru, pezu ki’ik bainhira moris, no mós mate derepente aumenta maka’as se feto isin-rua sira hetan espozisaun ba fuma sigaru.

Fuma maka opsaun ida, maibé konsekuénsia la’ós de’it ba fuma-na’in. Kankru no atake kardíaku maka folin ne’ebé aas—selu iha moris, kualidade moris, no sofrimentu família nian. Hasoru realidade ida-ne’e, para fuma la’ós simplesmente imperativu morál ida, maibé desizaun ida atu moris no respeita ema seluk nia moris.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!