banner liberdade
EDITÓRIALNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Timor-Leste uza pontu tránzitu ba esportasaun: sé mak hetan benefísiu, sé mak hetan ameasa?

62
×

Timor-Leste uza pontu tránzitu ba esportasaun: sé mak hetan benefísiu, sé mak hetan ameasa?

Share this article
Ró karga estranjeiru ida tula no deskarga kontentór sira ne'ebé tula sasán importadu no esportadu iha Portu Tanjung Priok, iha Jakarta. Foto: Wendiyanto/kumparan
Ró karga estranjeiru ida tula no deskarga kontentór sira ne'ebé tula sasán importadu no esportadu iha Portu Tanjung Priok, iha Jakarta. Foto: Wendiyanto/kumparan

EDITÓRIAL, (LIBERDADETL.com) — Inisiativa parseria estratéjiku entre Kámara Komérsiu no Indústria Indonézia (Kadin) no governu Timor-Leste hodi utiliza eskema re-esportasaun hodi to’o iha merkadu Estadus Unidus nian aprezenta dilema jeopolítiku úniku ida.

Ho disfraze efisiénsia tarifa nian—ho produtu indonéziu sujeita ba tarifa 32% hosi administrasaun Trump nian, enkuantu Timor-Leste nian iha de’it por volta de 10%—parseria ida-ne’e parese fó benefísiu ekonómiku ba Indonézia.

Maibé, hosi perspetiva nasionál Timor-Leste nian, eskema ne’e iha potensiál hodi transforma nasaun ne’e hanesan “liuhosi odamatan kotuk” ida ba komérsiu, ne’ebé la sustentável no bele konvida presaun diplomátiku hosi Estadus Unidus.

Husi perspetiva makro, polítika ida-ne’e la nesesariamente lori benefísiu estruturál ba Timor-Leste. Nasaun, ne’ebé dependente nafatin ba dolar amerikanu, bele hasoru risku bainhira estratéjia re-esportasaun nian konsidera hanesan manipulativu hosi Washington.

Estadus Unidus, hanesan impresora ofisiál ba moeda Timor-Leste nian, kaer kontrolu ekonómiku indiretu signifikativu.

Hodi husik nia teritóriu atu uza hodi evita tarifa komérsiu EUA nian hasoru Indonézia, Timor-Leste bele tama iha radar autoridade federal EUA nian ba vijilánsia ka até sansaun komersiál—risku ida ne’ebé bele destabiliza ekonomia rai-laran.

Aleinde ne’e, tipu kooperasaun ida-ne’e mosu liu atu serve interese ekonómiku unilaterál Indonézia nian duké modelu simbioze ekonómiku ida ne’ebé loos.

Indonézia hetan benefísiu signifikativu hosi re-esportasaun no surplus komersiál ida, enkuantu Timor-Leste kontinua dependente, ho promesa ba tempu naruk, hanesan dezenvolvimentu hosi área industriál, ne’ebé seidauk realiza.

Se la akompaña ho polítika nasionál ne’ebé apoia soberania no sustentabilidade, estratéjia ida-ne’e sei simplesmente halo Timor-Leste sai instrumentu ekonómiku ida ba nasaun seluk, sein hamosu valór akresentadu ne’ebé signifikativu ba nia povu rasik.

Iha loron 12 Jullu 2025, publikasaun online ne’ebé publika husi www.kumparanbisnis.com  fó sai katak Kámara Komérsiu no Indústria Indonézia (Kadin) loke hela oportunidade kooperasaun estratéjiku ho Timor-Leste hodi aproveita tarifa esportasaun ne’ebé ki’ik ba Estadus Unidus (EUA), ne’ebé besik pursentu 10 de’it. Ida-ne’e tanba Prezidente Estadus Unidus nian, Donald Trump, estabelese ona tarifa ida ba Indonézia ho pursentu 32.

Eskema ida ne’ebé diskute mak re-esportasaun, ne’ebé envolve haruka sasán sira husi Indonézia liuhosi Timor-Leste hodi tama iha merkadu Estadus Unidus nian ho taxa ne’ebé kompetitivu liu.

Inisiativa ne’e mosu iha Enkontru Mensál Diplomasia Ekonomia ne’ebé hala’o husi Kámara Komérsiu no Indústria (Kadin) Indonézia ba Negósiu Estranjeiru iha Otél Aryaduta, Jakarta, Sesta (11 Jullu). Forum ne’e hetan partisipasaun husi negosiante sira, ofisiais aas Timor-Leste nian, no figura ekonómiku nasionál sira.

Kadin nia Vise-Prezidente ba Diplomasia Multilaterál, Andi Anzar Cakra Wijaya, subliña urjénsia atu aproveita ligasaun istóriku no jeográfiku sira entre nasaun rua ne’e hodi hametin kooperasaun ekonómika.

“Ami aprende buat barak nu’udar maun-alin (ho Timor-Leste) iha dékada sira ikus ne’e, no ohin ami iha oportunidade, hanesan antes hatete ona, katak tarifa sira ne’ebé maka Trump impoin iha mundu tomak konserteza bele aproveita hanesan oportunidade ida. Ne’e maka ami esplora hamutuk ho Timor-Leste”, nia esplika iha komunikadu ofisiál, ne’ebé sita iha loron-sábadu (12 jullu).

Andi mós destaka balansu komersiál ne’ebé sei laiha balansu, ho Indonézia ne’ebé rejista surplus ne’ebé boot. Nia hatete katak balansu komersiál ida maka krusiál ba relasaun ida ne’ebé saudavel ba tempu naruk.

Entretantu, Ministru Komérsiu no Indústria (MCI) Timor-Leste, Nino Filipus Pereira, afirma katak nia nasaun nakloke ba negósiu Indonézia nian.

“Liuhusi kolaborasaun ida ne’e, ita hein katak emprezáriu Indonézia sira bele utiliza Timor-Leste hanesan pontu tranzitu ba esportasaun ba Estadus Unidus Amérika, nune’e parte rua bele kolleita benefísiu ekonómiku ne’ebé boot liután,” Nino hateten.

Aleinde eskema re-esportasaun, Timor-Leste mós prepara hela kolaborasaun iha setór indústria, agrikultura, no peskas, no mós dezenvolvimentu área indústria foun sira ho potensiál ba investidór indonéziu sira.

“Ami iha oportunidade boot ida tanba ami foin hahú dezenvolve área industriál ida. Ne’e bele sai hanesan oportunidade atrativu ida ba investidór indonéziu sira”, nia esplika.

Liután, Nino fó sai Timor-Leste nia intensaun atu hahú esporta produtu sira ba Indonézia hodi hamenus ninia défisit komersiál ne’ebé la’o hela.

Iha okaziaun hanesan, ekonomista seniór no Prezidente Komisáriu MIND ID, Fuad Bawazier, subliña importánsia husi Indonézia aprende husi transformasaun Xina nian. Nia hatete katak Indonézia tenke bele hakat liu nia papél nu’udar merkadu de’it.

“Husi preparadu hanesan konsumidór ka merkadu, ida-ne’e bele transforma nia-an ba produtór ida ne’ebé konfiável. Saida maka uluk ema hamnasa hanesan halo de’it fósforu sira no sumbrinha sira ne’ebé nakloke no taka agora sai di’ak tebes,” Fuad hatutan.

Bainhira Timor-Leste hili atu hametin ninia parseria ho Indonézia iha ninia estratéjia esportasaun ba Estadus Unidus, nasaun ne’e tenke kalkula filafali konsekuénsia jeopolítika no ekonómika hotu.

Sai nasaun ida ne’ebé bazeia ba dolar Amerikanu la’ós de’it kona-ba konveniénsia tranzasaun nian, maibé lori mós konsekuénsia jeopolítika ne’ebé maka’as.

Kooperasaun ekonomia tenke hametin pozisaun nasionál, la’ós loke odamatan ba konflitu foun ka halo nasaun rasik sai instrumentu tátiku ba interese ekonómiku nasaun seluk nian.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!