banner liberdade
EDITÓRIALNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

USA ameasa TL dada fila osan dollar kuandu interven interese Amerika

11887
×

USA ameasa TL dada fila osan dollar kuandu interven interese Amerika

Share this article
Prezidente Norte Amerika, Donald Trump
Prezidente Norte Amerika, Donald Trump

EDITORIAL, (LIBERDADETL.com) Análize ida-ne’e prepara hosi Ekipa Think Tank LIBERDADETL nu’udar parte ida hosi kompromisu intelektuál hodi ezamiña ho krítiku dinámika jeopolítika globál no nia implikasaun ba nasaun ki’ik no nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela, partikularmente Timor-Leste. Iha kontestu internasionál ne’ebé kompleksu ba beibeik, relasaun entre poténsia boot no estadu ki’ik la’ós ona diplomátiku de’it, maibé mós envolve dimensaun ekonómiku, monetáriu no estratéjiku influénsia nian.

Asuntu sira ne’ebé diskute iha análize ida-ne’e mosu hosi diskursu públiku no preokupasaun akadémika kona-ba Timor-Leste nia pozisaun iha ninia relasaun bilaterál ho Estadus Unidus, partikularmente kona-ba ninia polítika esterna tranzasionál no presaun potensiál ba soberania ekonómika no polítika. Utilizasaun dólar Estadus Unidus hanesan moeda ofisiál Timor-Leste nian nu’udar variável krusiál ida iha análize ida-ne’e, tanba kona-ba estabilidade ekonómika nasionál no espasu polítika nasaun nian.

Análize ida-ne’e la’ós atu provoka ka infere ameasa direta ruma, maibé atu fornese enkuadramentu ida ba hanoin krítiku, bazeia ba estudu kona-ba relasaun internasionál, ekonomia polítika globál, no prinsípiu soberania estadu nian. Ho aprosimasaun akadémika, LIBERDADETL haka’as-an atu haburas diskusaun ne’ebé rasionál, bazeia ba dadus ne’ebé orienta ba interese nasionál ba tempu naruk.

Relasaun entre Estadus Unidus (EUA) no Timor-Leste (TL) hasoru hela presaun foun hafoin polítika esterna Estadus Unidus nian ne’ebé aumenta tranzasionál hamosu preokupasaun entre observadór jeopolítika Ázia-Pasífiku. Tensaun sira-ne’e nia abut iha mudansa ba estratéjia ajuda estranjeiru EUA nian no dinámika kompetisaun podér globál, ne’ebé fó impaktu ba envolvimentu Estadu ki’ik iha asuntu internasionál.

Polítika esterna EUA nian iha tinan hirak ikus ne’e hatudu tendénsia tun signifikativu iha programa ajuda estranjeiru no mekanizmu apoiu diplomátiku tradisionál. Administrasaun foun implementa ona hamenus orsamentu ba programa ajuda estranjeiru, inklui suspensaun temporáriu ka redusaun signifikativu hosi subsídiu hosi Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) no hamenus ba inisiativa oioin asisténsia dezenvolvimentu nian. (foreign.senate.gov)

Redusaun ne’e fó impaktu ba sustentabilidade programa oioin iha nasaun sira, inklui Timor-Leste. Projetu empoderamentu komunidade oioin, servisu báziku, no formasaun téknika ne’ebé uluk finansia hosi EUA hetan ona redusaun ka hapara ona. (Sentru Pulitzer)

Entretantu, Prezidente Timor-Leste, José Ramos-Horta hatán kona-ba mudansa iha polítika ajuda Estadus Unidus nian hodi afirma katak sei la fó impaktu substansiál ba orsamentu governu nasionál, ne’ebé hetan apoiu prinsipál hosi fonte doméstika no reseita petrolífera. Nia mós haktuir katak Timor-Leste nakloke atu avalia filafali parseria bazeia ba nesesidade dezenvolvimentu nasionál. (TATOLI Agência Noticiosa de Timor-Leste)

Maibé, dinámika ida-ne’e hamosu preokupasaun katak polítika esterna EUA nian ne’ebé relativamente todan no America bele fó impaktu ba relasaun bilaterál no Timor-Leste nia pozisaun iha paizajen jeopolítika.

Dezde independénsia, Timor-Leste hili dólar amerikanu nu’udar moeda ofisiál, desizaun ne’ebé kontribui ba estabilidade ekonómika nasaun ne’ebé foin harii. Desizaun atu adopta dolar amerikanu halo parte iha ninia tranzisaun ekonómika hafoin períodu okupasaun no governasaun ONU nian. (Media Indonesia)

Tanba utilizasaun dolar amerikanu hanesan moeda primária, kualkér mudansa drastiku iha relasaun ekonómika ho EUA—tantu liuhosi ameasa redusaun ajuda ka presaun polítika relasiona ho interferénsia iha asuntu internu—analista balun haree hanesan risku potensiál ba estabilidade fiskál no konfiansa merkadu nian iha Timor-Leste. Maibe, to’o ohin loron, seidauk iha deklarasaun ofisial hosi governu Amerika ne’ebe indika katak sei hasai dolar Amerika hosi sirkulasaun iha Timor Leste hanesan ameasa politika externa ne’ebe klaru.

Debate ida-ne’e akontese iha relasaun ne’ebé aumenta dinámiku ho nasaun seluk iha mundnu. Hanesan ezemplu, Timor-Leste hametin ona relasaun bilaterál ho nasaun ASEAN nian balu tuir nia adezaun iha organizasaun, nune’e mós habelar kooperasaun estratéjiku ho nasaun seluk, hanesan Xina, iha setór oioin. (TATOLI Agência Noticiosa de Timor-Leste)

Peritu relasaun internasionál nian afirma katak nasaun ki’ik ida hanesan Timor-Leste poténsia globál boot, inklui rivalidade estratéjiku entre EUA ho Xina, hodi obriga nia atu halo balansu entre parseria oioin hodi garante interese nasionál ne’ebé pragmátiku lahó sakrifika soberania.

Se polítika esterna EUA nian mantein tranzasionál, analista balu prevee katak impaktu ba nasaun ne’ebé simu ajuda ki’ik bele inklui:

  1. Mudansa iha prioridade ba apoiu ekonómiku no tékniku, ho presaun atu simu kondisaun balun relasiona ho pozisaun polítika Timor-Leste kona-ba kestaun internasionál globál.
  2. Mudansa iha fluxu ajuda hosi asisténsia públika ba parseria multilaterál ka rejionál, inklui ASEAN no órgaun internasionál seluk.
  3. Hasa’e oportunidade ba kooperasaun alternativa ho nasaun seluk ne’ebé buka koloka sira-nia an nu’udar parseiru dezenvolvimentu, hanesan Xina ka Austrália.

Maski nune’e, governu Timor-Leste kontinua afirma ninia kompromisu atu salvaguarda soberania, hametin estabilidade ekonómika, no dezenvolve relasaun internasionál ne’ebé ekilibradu ba bem-estar nasionál.

Nu’udar nasaun soberanu iha interese jeopolítiku rejionál no globál, Timor-Leste hasoru dezafiu atu mantein ekilíbriu entre kooperasaun internasionál no proteje interese nasionál. Relasaun ho poténsia boot hanesan Estadus Unidus iha nafatin valór estratéjiku, maibé tenke jere iha kuadru ida respeitu ba malu, la interferénsia, no parseria hanesan.

Ekipa Think Tank LIBERDADETL subliña importánsia atu hametin kapasidade diplomátika, diversifika parseria internasionál, no konsolida polítika ekonómika rai-laran nu’udar medida antesipatória hasoru dinámika globál ne’ebé muda beibeik. Hakat ba oin, espasu nakloke ba diskusaun akadémika no polítika públika mak xave atu garante Timor-Leste sai la’ós de’it objetu ida ho interese globál, maibé sujeitu ida ne’ebé ativu no soberanu hodi determina ninia vizaun iha futuru.

Análize ida-ne’e hein atu sai hanesan kontribuisaun inisiál ida ba diálogu polítika ida ne’ebé konstrutivu no krítiku ne’ebé orienta ba independénsia no estabilidade nasionál.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!