Husi: Novis RisaMotto
OPINIAUN PUBLIKU, (LIBERDADETL.com) — Arigu ne’e Jeralmente la reperezenta Instituisaun maibe nia Objetivu hato informasaun no opiniaun ideia sira hodi konvense Lee-nain sira kona-ba Sistema Seguransa Sosiál iha Timor Leste.
Sistema Seguransa Sosiál Timor-Leste Konsagra nu’udar direitu konstitusionál (artigu 56 CRDTL) no konsolida nu’udar komponente Protesaun Sosiál iha Estratéjia Nasionál ba Protesaun Sosiál 2021-2030, ne’ebé aprova hosi Rezolusaun Governu No. 132/2021 loron 9 fulan-Dezembru nian, Seguransa Sosiál iha Timor-Leste hari’i ona tuir rekomendasaun sira hosi Organizasaun Traballu Internasionál (ILO), ho objetivu, primeiru, atu asegura seguransa rendimentu báziku no hafoin atu aumenta gradualmente nível protesaun nian.
Asisténsia ba Idozu no Defisiente/Pensaun Sosiál, Iha tinan 2008, kria nível dahuluk protesaun pilar rua maka hanesan pilar ida rejime seguransa sosiál la kontributivu, pilar segundu Rejime Kontributivu ba Seguransa Sosiál relasiona ho rejime seguransa sosiál la kontributivu, ne’ebé materializa hosi benefísiu sosiál ida ne’ebé diriji ba idozu sira no sidadaun sira ho idade legál iha situasaun inkapasidade permanente no definitiva ba serbisu.
Benefísiu sosiál ida-ne’e hafoin hanaran “Ajuda ba Apoiu ba Idozu no Inválidu sira” (SAII), no ninia objetivu maka atu garante kondisaun moris ne’ebé dignu no asesu ba servisu no kuidadu esensiál sira, la haree ba rekursu sira no situasaun kona-ba empregu no merkadu traballu.
Iha 2022, no depois iha 2024, benefísiu ne’e hetan revizaun, tanba transforma ona ba “Pensaun Sosiál” ida ne’ebé la’ós kumulativu ho rendimentu sira seluk (benefísiu sira ka rendimentu hosi serbisu) no espesifikamente diriji ba sira ne’ebé vulneravel liu no ne’ebé laiha asesu ba tipu protesaun seluk, hodi garante ba sira rendimentu mínimu esensiál ida, hanesan konsidera hosi governu, hodi konsidera situasaun no liña pobreza nian.
Benefísiu agora kumpre ninia objetivu prinsipál: asegura nível mínimu sira dignidade no protesaun nian hodi bele kombate pobreza.
Pilar – Rejime Kontributivu ba Seguransa Sosiál. Nivel protesaun daruak kona-ba rejime seguransa sosiál kontributivu no hari’i iha etapa rua, Iha tinan 2012, kria rejime tranzitóriu seguransa sosiál ba funsionáriu estadu nian no iha tinan 2016, rejime jerál foun kria ba ema hotu.
Baze hosi rejime rua ne’e hanesan, ida ne’e maka rejime públiku, obrigatóriu, ne’ebé jere ho baze distribuisaun nian.
Maibé, rejime tranzitóriu ne’e diriji eskluzivamente ba traballadór sira Estadu nian, inklui de’it pensaun sira (idade ferik-katuas, defisiénsia no sobrevivente sira) no finansia mós hosi Orsamentu Administrasaun Sentrál Estadu nian, lahó kontribuisaun sira ne’ebé maka kria ona.
Rejime jerál hanesan ona rejime kontributivu efetivamente, ne’ebé asosia direitu (ba benefísiu sira) ho devér sira (hodi kontribui), no habelar protesaun ba traballadór hotu-hotu, iha setór hotu-hotu atividade nian, fó mós protesaun iha kazu inan-aman nian no ho planu atu habelar iha futuru ba protesaun hasoru risku sosiál sira seluk.
Nivel daruak ida-ne’e fó protesaun boot liu ba sira ne’ebé serbisu no kontribui ba rejime kontributivu, atu nune’e bele garante manutensaun ba sira-nia padraun moris hafoin reforma ka durante sira-nia vida traballu, iha situasaun lakon rendimentu hosi serbisu (ezemplu, durante maternidade).
Tanba ne’e, importante mós atu garante katak sira ne’ebé kontribui sempre iha asesu ba pensaun (idade ferik-katuas no defisiénsia) ho valór aas liu duké pensaun sosiál, atu nune’e bele valoriza no rekoñese esforsu kontribuisaun nian. Tanba ne’e, kria ona pensaun mínimu tranzitóriu ida no iha tinan 2022, Governu aprova mós kriasaun hosi valór sira pensaun mínimu nian ba benefisiáriu sira hosi rejime kontributivu seguransa sosiál nian.
Ba ida-ne’e, sei selu suplementu sosiál la’ós kontributivu, bainhira presiza atu to’o valór mínimu garantidu ida-ne’e, hodi aumenta ba valór pensaun nian ne’ebé rezulta hosi aplikasaun fórmula kálkulu rejime jerál nian.
Sistema Seguransa Sosiál Timor-Leste uniku no garante Proporsionál.
Sistema Seguransa Sosiál ba sira ne’ebé la kontribui no laiha rendimentu, pensaun ho valór mínimu, ba sira ne’ebé kontribui maibé iha saláriu ki’ik liu (no tanba ne’e aplikasaun simples hosi fórmula kalkulasaun nian sei rezulta iha pensaun ho valór ki’ik tebes). Protesaun sosiál inklui iha prioridade nasionál, no rekoñese impaktu pozitivu iha ema sira no ekonomia no iha sosiedade Timoroan. Iha literatura, impaktu ba dezenvolvimentu iha ona dokumentasaun di’ak, liuliu kona-ba hamenus mukit no deziguladade sira, promove konsumu no aumenta prokura agregada ne’ebé kontribui ba kreximentu inkluzivu no sustentável, nomós ba melloria asesu ba beins alimentares, ba kuidadus saúde esensiál no hodi halakon obstákulu asesu ba edukasaun no kontribui hodi hametin kapitál umanu nasaun ida nian.
Indikadór adekuasaun ba pensaun sosiál vellise, pensaun sosiál invalidés no subsídiu apoiu kondisionál Bolsa da Mãe sira-nia referénsia mak saláriu mínimu nasionál (115 USD) no limite pobreza nasionál (USD 46,37 kada fulan) no internasionál (USD 2,15 kada loron ka USD 64,5 kada fulan).
Pensaun sosiál vellise no invalidés aumenta ona hosi USD 57 kada fulan ba ema ida iha tinan 2023 ba USD 60, ho montante adisionál USD 20 ba idozu sira ho idade tinan 70 to’o 79 no USD 40 ba idozu sira ho idade tinan 80 ka liu, ho total USD 80 no USD 100 iha tinan 2024.
hatudu katak pensaun sosiál vellise no invalidés reprezenta 52% hosi saláriu mínimu nasionál iha tinan 2024. Pensaun sosiál hirak-ne’e korresponde ba 129% hosi limite pobreza nasionál. Karik konsidera liña pobreza internasionál, pensaun sira-ne’e reprezenta 93%.
Indikadór adekuasaun kona-ba prestasaun rejime kontributivu avalia to’o iha ne’ebé mak valór prestasaun permite benefisiáriu sira atu mantein sira nia nivel moris-di’ak iha momentu ne’ebé substitui ka hamenus sira nia rendimentu serbisu karik hasoru eventualidade balun. Atu kalkula taxa substituisaun nian, halo komparasaun entre valór mediu prestasaun ne’ebé simu hosi benefisiáriu, ne’ebé dadus administrativu INSS nian fornese, no saláriu médiu traballadór hotu-hotu ho saláriu ne’ebé bazeia ba Inkéritu Forsa Traballu 2021 nian.
Kona-ba kazu pensaun vellise nian, ita bele verifika katak valór médiu mensál ba pensaun vellise husi rejime kontributivu seguransa sosiál nian mak USD 148 iha tinan 2024. Ne’e duni, ita kalkula katak taxa substituisaun haree ba saláriu médiu hosi traballadór asalariadu mak 60%.
Kona-ba pensaun invalidés, montante médiu mensál mak USD 117 iha tinan 2024. Ita kalkula taxa substituisaun pensaun invalidés 47%.
Kona-ba subsídiu maternidade, ida-ne’e kalkula ho baze totál remunerasaun rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan neen dahuluk, fulan ualu ikus. Montante ida-ne’e fahe tuir númeru loron sira ne’ebé refere ba remunerasaun, ne’ebé rezulta valór loronloron ne’ebé multíplika ba períodu lisensa parental. Ne’e duni lejislasaun nasionál prevee prestasaun osan nian ida ne’ebé ekivalente ba 100% hosi valór remunerasaun.(Buletin Estatistiku:protesaun Seguransa sosiál paj.31-43)
Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) unika iha ASIA.
Institutu Nasionál Seguransa Sosiál – kria iha 2016 (Dekretu-Lei nú. 47/2016, loron 14 fulan-Dezembru), nu’udar órgaun sentrál ba jestaun no ezekusaun sistema seguransa sosiál tomak no siklu prosesu asosiadu tomak, inklui atendimentu ba kliente, rejistu dadus (rejistu, benefísiu no kareira kontributiva), jestaun rekursu finanseiru no kobransa, kontribuisaun, aplikasaun regulatóriu preparasaun, ezekusaun, jestaun no kontrolu orsamentál no finanseiru ba Orsamentu Seguransa Sosiál (OSS), no mós preparasaun estudu no proposta téknika sira. Nune’e INSS responsavel atu jere no ezekuta Sistema Seguransa Sosiál tomak, ho exesaun ba jestaun fundu rezerva nian, no asegura relasaun ho kontribuinte sira, benefisiáriu sira no públiku en-jerál.
INSS maka, Instituisaun ne’ebé responsavel ba jestaun no implementasaun Programa tolu hosi Programa haat ne’ebé inklui iha Planu Seguransa Sosiál: “Rejime kontributivu ba distribuisaun”; “Rejime la kontributivu”; no “Administrasaun Seguransa Sosiál”, inklui atividade sira ne’ebé relasiona ho Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, ne’ebé responsavel ba konsolidasaun Orsamentu no Konta Seguransa Sosiál.
Saida maka Seguransa Sosiál.
Seguransa Sosiál nu’udar direitu umanu fundamentál ne’ebé konsagra iha Artigu 56 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste:
“Sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no asisténsia sosiál, tuir lei haruka”
Direitu ba Seguransa Sosiál mós prezente iha Deklarasaun Universál Direitus Umanus (UDHR) tinan 1948, iha artigu 22, ne’ebé hateten katak, “Ema hotu-hotu, nu’udar membru sosiedade nian, iha direitu ba seguransa sosiál; no bele ezije ho lejítimu satisfasaun ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál ne’ebé indispensavel, tanba esforsu nasionál no kooperasaun internasionál, iha armonia ho organizasaun no rekursu nasaun ida-idak nian.”
Seguransa Sosiál mak Sistema ida ne’ebé ho objetivu atu garante direitu umanu fundamentál sidadaun hotu-hotu nian no garante nível bem-estar ida ne’ebé adekuadu, nune’e mós proteje sidadaun hotu-hotu durante sira-nia siklu moris tomak. Seguransa Sosiál proteje ita husi molok moris (hodi proteje maternidade) no mós hafoin mate (liu hosi pensaun sobrevivente ba membru família matebian sira).
Objetivu sira husi Seguransa Sosiál.
Seguransa Sosiál maka medida lubuk ida ne’ebé maka hakarak, Proteje traballadór hotu-hotu no sira-nia família iha situasaun lakon rendimentu husi serbisu ka iha situasaun rendimentu la sufisiente, iha situasaun balu (seguransa sosiál kontributiva), prevene pobreza no mantein kapasidade ba konsumu no dinamizmu atividade emprezariál.
Garantia ba sidadaun hotu-hotu kondisaun moris ne’ebé dignu liuhusi asesu ba nesesidade subsisténsia mínimu (seguransa sosiál sidadania), tulun hodi kombate pobreza.
Tanba ne’e, Seguransa Sosiál hala’o papél fundamentál iha dezenvolvimentu umanu no iha realizasaun Ajenda 2030 no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).
Rejistu ba Seguransa Sosiál hodi Salva ita nia Futuru.
Rejistu iha Sistema seguransa sosiál kontributivu ne’e obrigatóriu ba empregadór hotu-hotu iha setór públiku no privadu. Empregadór mak rejista no rejista nia traballadór sira hotu ne’ebé hala’o funsaun iha ninia servisu fatin tuir kontratu kada ema ida-idak nian.
Rejistu ba Rejime Jeral kontributivu seguransa sosiál, ho konta rasik bele, iha kazu balun sidadaun ne’ebé hakarak adere/tama fakultativamente ba rejime jeral no laiha saláriu, ka baze insidénsia kontributiva iha adezaun fakultativa koresponde ba remunerasaun konvensional ida, ne’ebé eskolla husi benefisiáriu, tuir eskalun/tabela ne’ebé INSS preve no konforme voluntáriu ne’e hili.
Rejistu ba Rejime Jeral kontributivu seguransa sosiál nian maka obrigatóriu ba traballadór no trabalhadór hotu-hotu, tantu iha setór públiku ka privadu, tuir númeru inklui traballadór hotu-hotu ne’ebé iha kontratu traballu ho prazu determinadu ka prazu indefinidu, iha área atividade hotu-hotu, iha área empregu, inklui traballadór hotu ne’ebé hala’o funsaun iha Estadu, previstu iha Dekretu Lei No 30/2021 loron 9 fulan dezembru Primeira Alterasaun ba Dekretu-Lei n.º 20/2017, loron 24 fulan maiu, ne’ebé aprova rejime ba inskrisaun no obrigasaun kontributiva no artigu 25 husi Lei no. 12/2016 kona-ba inskrisaun.
Saida Mak Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál.
Rejime Kontributivu seguransa sosiál mak nu’udar sistema ida ne’ebé estabelese ho taxa pursentu kontributiva ida, liuhusi traballador no entidade empregador sira-nia kontribuisaun ho objetivu katak sei hetan medida lubuk ida hodi proteje traballador sira hotu no sira-nia familia bainhira lakon rendimentu husi servisu ka bainhira rendimentu la sufisiente iha situasaun balun, seguransa sosiál kontributiva bele garante mantein kapasidade konsumu, no prevene traballador sira ne’e husi kiak inklui dinamiza atividade ekonómika traballador nian hodi mantein nia nível konsumu.
Konklusaun
Reafirmasaun Politika IX Governu nian.
INSS mak Instituisaun Juridika Publika ne’ebe hare liu ba protesaun sidadaun no trabalhador, atu komprementa deit konstituisaun RDTL 2002 ne’ebé konsagra ona iha artigu 56 Sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no asisténsia sosiál iha Timor Leste, no hari INSS bazeia ba Decreto-Lei nº47/2016, de 14 de Dezembro de 2016, tuir IX Governo nia programa atu haktuir polítikas ne’ebé aprova ona iha Konselhu Ministru hodi implementa ho susesu, tamba objetivos no progresus ne’ebé iha daudauk kona-ba Dezenvolvimento Ekonómiku, sosial no Prosperu povu nian iha tena Plano PEDN. Tamba ne’e, Governu halo análize sésia ida kona-ba situasaun interna Sosial País nian atu bele buka no hetan estratéjias ne’ebé di’ak liu atu implementa iha tinan oin mai. Portantu, MSSI através INSS sei kontinua halo planu Estratejiku ba kamada populasaun sira, no mós dezenvolve polítikas no kria estratéjias ne’ebé bele redúz dependênsia ba apoiu husi Estadu, Metas ne’ebe iha Plano 20230 nian Povu temke moris Digno. Aprova no konsolida Estratéjia Nasionál kona-ba Protesaun Sosiál, Implementa Lei kona-ba Rejime Jeral Seguransa Sosial no garante protesaun ba trabalhadores ho sira-nia famílias, no mós iha situasoens hanesan maternidade, paternidade, adosaun, idade ferik-katuas, invalidez no mate.
INSS mak Instituisaun ne’ebé responsável ba jestaun no implementasaun ba programa tolu husi programa haat ne’ebé inskritu iha Planu Seguransa Sosiál nian: “Rejime kontributivu repartisaun” “Rejime naun-kontributivu”; no “Administrasaun seguransa sosiál nian,” inklui atividade sira kona-ba Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian, no nia responsável hodi konsolida Orsamentu no Konta Seguransa Sosiál nian.