banner liberdade
JustisaNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Reitor João Martins hetan investigasaun: Kampus UNTL sei mos ka lae?

778
×

Reitor João Martins hetan investigasaun: Kampus UNTL sei mos ka lae?

Share this article

EDITORIAL, (LIBERDADETL.com) — Entrada hosi ofisiál polísia iha fatin universidade nian nakonu ho konsekuénsia, tantu legalmente no akadémikamente.

Iha loron 06 fulan-Agostu tinan 2025, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhosi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK)halo buska no apreensaun ba sala reitoria ba reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), João Martins, tanba deskonfia komete kazu krime ba falsifikasaun dokumentu ka notasaun tekinku previstu iha Artigu 303 Kodigu Penal .

Asaun ne’e hala’o tuir mandadu Tribunál Judisial Primeira Instansia Dili nian, ho númeru prosesu NUC 0186/25.PNSIK, ne’ebé legalmente fó ba ofisiál Polisia Investigasaun PNTL, atu asegura evidénsia ne’ebé relevante ba ofensa kriminál ne’ebé alegadu.

Iha Ministériu Interiór Vila-Verde Kinta-feira ne’e, Superintendente Polísia João Belo dos Reis esplika katak buska no apreensaun ne’e ne’e puramente ho objetivu atu hala’o mandatu judisiál. Nia subliña, “Ligadu ba buska no apreensaun ne’e ninia prosesu investigasaun la’o hela, to’o oras 72 sei aprezenta ba Ministériu Públiku”.

Tuir nia, durante prosesu buska no apreensaun, investigadór sira hetan sasán balun ne’ebé konsidera importante hodi kontinua investigasaun.

Konstatasaun hotu-hotu sei analiza no tau hamutuk iha arkivu kazu ida, ne’ebé tuir planu sei submete ba Ministériu Públiku iha oras 72 nia laran, tuir lei prosesu penál nian.

“Hosi buska no apreensaun ne’e ami konsege dezenvolve ami-nia investigasaun, ami kolleta sasán sira ne’ebé ami buka.”

Akadémikamente, insidente ida-ne’e hamosu pergunta ne’ebé sériu kona-ba limite hosi autonomia universitáriu nian. Teoria liberdade akadémika, ne’ebé hato’o hosi Robert Post (2003), subliña katak universidade sira tenke sai espasu independente ba dezenvolvimentu koñesimentu nian. Maibé, prinsípiu ida-ne’e la implika imunidade hosi prosesu legál, liuliu bainhira iha indikasaun kona-ba violasaun kriminál sira ne’ebé envolve diresaun aas liu universidade nian.

Envolvimentu hosi figura proeminente ida hanesan Reitor UNTL iha poténsia atu halo nakdoko persesaun públiku kona-ba integridade instituisaun ensinu superiór nasionál. Estudante, dosente, no komunidade sira bele kestiona universidade nia abilidade atu mantein transparénsia no responsabilizasaun iha eskrutíniu legál nian.

Haree hosi perspetiva jurídika, PNTL nia asaun prosesualmente válidu, tanba bazeia ba despaxu tribunál nian. Iha kuadru prosesu lei nian, aplikasaun lei labele hetan difikuldade hosi ema ida nia estatutu ka pozisaun, maski ema ne’ebé iha kestaun lidera instituisaun edukasionál aas liu iha nasaun. Maibé, aplikasaun lei nian tenke hala’o ho kuidadu atu evita estragu ba reputasaun ne’ebé karik labele hadi’a, ikus mai hetan inosente.

“Ami ezekuta de’it mandadu hosi tribunál hodi halo buska no apreensaun, la detensaun. Ami sei submete de’it mandadu ne’ebé fó ba ami”. Superintendente Polísia João Belo dos Reis ba Jornalista sira iha Ministériu Interior Vila-Verde, kinta-feira ne’e.

Buska ba Reitór UNTL, João Martins, marka pontu krusiál ida ba kontaktu entre estadu direitu no dignidade akadémika nian. Iha parte ida, autoridade Polisia iha obrigasaun atu aplika lei ho imparsialidade.

Iha parte seluk, universidade, nu’udar símbolu liberdade espresaun, tenke mantein nia kredibilidade iha públiku nia matan. Ba oin, komunikasaun transparente entre parte rua—polísia no universidade—sei sai xave atu garante katak prosesu legál hala’o ho justu no la halakon konfiansa iha ensinu superiór iha Timor-Leste.

Investigasaun ba reitor João Martins: kampus mos nafatin ka lae?

Buska no apreensaun ba Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), João Martins, husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) dada atensaun sériu husi públiku no komunidade akadémika. Haree ba realidade atuál, asaun ida-ne’e hamosu kestaun profundu kona-ba integridade hosi instituisaun ensinu aas liu iha nasaun ne’e. Nu’udar sentru ba dezenvolvimentu koñesimentu no karakter, kampus tenke sai símbolu ida ba transparénsia no responsabilizasaun. Maibé, envolvimentu hosi lideransa másimu iha prosesu investigasaun kriminál loke fatin ba dúvida, ne’ebé bele estraga instituisaun nia imajen.

Realidade iha terrenu hatudu katak aplika lei hasoru figura proeminente hanesan Reitór João Martins nu’udar pasu krusiál hodi mantein Estadu Direitu. Maibé, prosesu ne’e tenke hala’o hodi tane aas prinsípiu justisa, transparénsia, no la neglijénsia direitus umanus individuál. Divulgasaun ba kazu ida-ne’e mós fó momentum ba UNTL no parte hotu atu hala’o avaliasaun komprensivu ida kona-ba nia governasaun no mekanizmu fiskalizasaun interna.

Solusaun posivel inklui hametin sistema responsabilizasaun iha kampus, hasa’e transparénsia iha jestaun finanseira no administrativa, no dezenvolve kultura integridade nian ne’ebé lidera hosi lideransa universitáriu. Aleinde ne’e, kolaborasaun ativu entre instituisaun edukasionál no ofisiál aplikasaun lei nian tenke kontinua asegura katak prosesu legál la perturba atividade akadémika maibé efetivu nafatin.

Kampus tenke livre nafatin hosi korrupsaun ka abuzu podér nian hodi asegura katak konfiansa hosi estudante, funsionáriu, no komunidade luan la lakon. Integridade instituisaun ensinu superiór nian hanesan responsabilidade individuál ida, no kompromisu koletivu ida ne’ebé tenke tane aas ba futuru edukasaun no nasaun nian.

Buska no Aprensaun ne’e lidera husi Xefe Krime Organizadu no Transnasional DSIK Superintendente Assitente Polísia Almerio Filipe Dias Quintas no observa direita husi Diretúr DSIK Superintendente Polísia João Belo dos Reis. Enkuantu, aktividade Buska no Aprensaun ne’e hetan apoiu másimu husi membru Batallaun Ordem Públika (BOP).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!