banner liberdade
JustisaNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Reforma total serbisu imigrasaun ho sériu—di’ak liu fó kompeténsia ba F-FDTL

44
×

Reforma total serbisu imigrasaun ho sériu—di’ak liu fó kompeténsia ba F-FDTL

Share this article

JUSTISA, (LIBERDADETL) — Loron balun liu ba, públiku hakfodak ho sirkulasaun vídeo ida ne’ebé hatudu sidadaun Indonézia feto ida ho haksolok konta oinsá nia hetan lisensa atu tama iha Timor-Leste maski nia pasaporte mate ona.

Nia admiti ho nakloke katak nia hatene kona-ba kestaun dokumentu pasaporte atu tama territóriu Timor Leste, maibé nia hetan nafatin entrada hosi ofisiál imigrasaun ida tanba razaun ida ne’ebé la justifikavel étikamente ka legálmente: pedidu ida ba númeru WhatsApp pesoál feto Indonézia refere.

Insidente ida-ne’e nu’udar violasaun ida ba prosedimentu administrativu, no konsidera mós nu’udar golpe direta ida ba estadu Timor Leste nia autoridade. Serbisu imigrasaun iha fronteira Terrestre Batugade, no fatin sira seluk, eziste nu’udar guarda soberania estadu nian.

Desizaun ne’ebé ajente imigrasaun halo ne’e nu’udar traisaun boot hasoru estadu Timor Leste, ka iha situasaun funu laran karik, nia bele faan Timor Leste ba inimigu. Bainhira regra hotu ne’ebé estadu iha, hetan substituisaun ba benefísiu pesoál, ne’e konsidera aktus indixiplinadu internu, no konfiansa públiku iha instituisaun estadu hetan estragu totál.

Asaun ida-ne’e reprezenta abuzu autoridade maka’as. Profesionalizmu ofisiál estadu ezije neutralidade, integridade, no adezaun rigorozu ba lei. Bainhira ofisiál ida substitui padraun legál ba motivu pesoál, nia trai mandatu ne’ebé fó hosi estadu, liu-liu éroi no martir sira, veteranu ho luta na’in sira ne’ebé uluk defende Timor Leste ho isin, balun mate, lakon to’o agora seidauk hetan nia ruin. Ho situasaun hirak ne’e, loke odamatan ba potensiál iregularidade ne’ebé boot liu iha futuru.

Povu Timor nia hirus no preokupasaun pertinente tebes, no hanesan reasaun natural no rasional. Públiku komprende atendimentu iha fronteira la’ós buat ki’ik ida. Ida-ne’e kona-ba seguransa nasionál, reputasaun internasionál, no nasaun Timor Leste nia dignidade.

Se ajente ka funsionáriu imigrasaun iha fronteira bele la konsidera dokumentu ofisiál tanba benefísiu pesoál, entaun prátika hanesan ne’e bele akontese iha forma perigozu liu, la’ós ho deklarasaun, maibé sei estraga soberanu RDTL. Ofisiál ho karakterístika hanesan ne’e, se la trata ho desizivu, iha poténsia atu sakrifika interese nasaun nian ba benefísiu pesoál.

Kazu ida-ne’e mós destaka frakeza sistémiku. Violasaun hanesan ne’e tenke hetan atensaun sériu hosi instituisaun ho fiskalizasaun efetivu no kultura integridade forte. Di’ak liu foti desizaun sériu, rigor no aplika sansaun todan ba pesoal refere molok estraga nasaun nia reputasaun iha futuru. Faktu katak kazu ida-ne’e hetan de’it atensaun hafoin sai viral indika lakuna sériu iha mekanizmu supervizaun.

Governu labele hatán ho jestu simbóliku ka avizu administrativu de’it. Tenke foti asaun firme atu restaura konfiansa públiku. Avaliasaun klean ida kona-ba serbisu imigrasaun nia estrutura, lideransa, no sistema supervizaun presiza tebes.

Se instituisaun ne’e prova katak la konsege mantein nia integridade fundamentál, entaun disolve, no harii fali nia ho sistema ida ho responsavel liu maka pasu lejítimu no konstitusionál.

Dignidade nasionál labele negosia. Fronteira hanesan símbolu soberania. Kualkér violasaun ba regulamentu entrada nasaun maka forma ida atu hafraku autoridade nasionál. Governu iha responsabilidade morál no polítika atu garante ninia funsionáriu la abuza podér.

Ida-ne’e la’ós de’it kestaun ida hosi ema ida. Ida-ne’e hanesan teste ida ba nasaun nia kompromisu ba integridade. Se governu atua ho desizivu, konfiansa públiku bele hetan fali. Se lae, presedente aat ne’e sei sai marka permanente ba sistema governu.

Ho situasaun ne’e, autoridade fó sai deklarasaun ofisiál ida iha Dili, liuhosi pájina privadu, iha loron 22 fulan-Fevereiru tinan 2026. Deklarasaun ne’e hato’o hosi Natercia Martins, Diretora Serbisu Imigrasaun. Mensajen ne’e subliña apresiasaun ba vijilánsia públika no kompromisu atu halo akompañamentu ba alegasaun violasaun tuir lei aplikavel.

Nia afirma, importánsia hosi partisipasaun públika hodi mantein profisionalizmu hosi servisu migrasaun. Investigasaun ne’e hateten sei hala’o ho sériu. Administrativamente, resposta ida-ne’e hatudu rekoñesimentu ida katak kestaun ne’e labele ignora. Governu rekoñese eskrutíniu públiku ezije klarifikasaun no asaun.

Maibé, iha linguajen diplomátiku, mosu pergunta baze firmeza hosi postura instituisaun. Deklarasaun ne’e para de’it hodi refere ba alegadu irregularidade lahó hateten ho esplísitu katak permite entrada ba ema ida ho pasaporte mate ona konstitui violasaun sériu ida ba regulamentu imigrasaun. Iha situasaun ne’ebé envolve soberania fronteira, públiku hein deklarasaun definitivu liu.

Resposta mós foka ba indivídu ne’ebé temi, envezde ba frakeza posivel iha sistema supervizaun. Dala barak sai sintomátiku ba problema boot-liu iha kultura serbisu, kontrolu internu, no dixiplina institusionál. La ho kompromisu nakloke ba avaliasaun klean, investigasaun ne’e iha risku atu ema haree hanesan defensivu duké reformista.

“Ha’u apresia tebes komunidade nia konxiénsia proativu no envolvimentu konstrutivu kona-ba deskonfiansa ba aktos iregularidade ne’ebé prátika ona husi ita nia agentes Servisu Migrasaun iha Fronteira ne’ebé dadauk ne’e viral iha Media Social. Ita-boot nia vijilánsia mak xave atinjimentu ba ami nia objetivo prinsipal atu hadia performansia servisu ne’ebe profesional. Tambane’e ha’u agradese ba Ita-boot nia dedikasaun kontinua hodi apoia hadiak atendementu servisu sira Migrasaun nian ho responsável no transparente. Hau sei toma atensaun ho seriu hodi halo investigasaun ba aktos nebe komete ona husi oknum mensiona tuir lei nia haruka.” Diretora Executiva Serbisu Imigrasaun, Superintendente Chefe Policia, Natercia Martins.

Deklarasaun ne’e reflete nasaun ne’e hasoru hela krize integridade. Públiku ezije prosesu legál hasoru autór, no mós garantia fronteira nasaun nian sei la sai tan espasu ba kompromisu hosi interese privadu.

Agora, atensaun públiku foka ba pasu tuirmai. Investigasaun ne’e sei hamosu mudansa loloos, ka sei sai de’it rejistu administrativu ida iha arkivu estadu? Iha ne’e maka lideransa hetan teste. Desizivu no transparénsia sei determina se nasaun nia dignidade bele restaura tomak ka lae.

Dalan di’ak atu evita lakuna sira ne’ebé akontese iha área sensitiva sira, fó kompeténsia ba ajente no professional militár F-FDTL sira, se lae, loron ida sira ne’ebé nasionalizmu fraku, no la iha sentidu estadu ba RDTL bele faan Timor Leste ba inimigu, ho osan, hanesan Judas Eskariot faan Jesus ba ema at sira, hodi kastigu no oho.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!