EDITÓRIAL, (LIBERDADETL.com) — Iha estadu de direitu demokrátiku hanesan Timor-Leste, orgaun judisiáriu hala’o papél sentrál hodi tane aas justisa, garante sidadaun nia direitu, no mantein ekilíbriu podér entre ramu estadu nian. Instituisaun ida ne’ebé vital liu iha estrutura judisiál nia laran mak Tribunál Rekursu, ne’ebé, to’o harii Supremu Tribunál, sai nu’udar autoridade judisiál aas liu iha nasaun ne’e.
Iha ámbitu ida ne’e, ekipa analista independente Think-Thank Liberdade TL hala’o revizaun krítika ba lideransa Dr. Afonço Carmona, foin lalais ne’e nomeadu nu’udar Prezidente Tribunál Rekursu Timor-Leste ho Dekretu Prezidensiál No. 35/2025, 29 de abril 2025. Revizaun ida-ne’e hala’o la’ós bazeia ba preferénsia polítika, sentimentu pesoál, ka prejuizu emosionál, maibé bazeia ba prinsípiu avaliasaun rasionál ba integridade, kompeténsia, no kapasidade públika hosi indivídu ne’ebé hetan fiar atu lidera instituisaun judisiál aas liu.
Observasaun inisiál, hamutuk ho dokumentasaun mídia nian ne’ebé disponivel no deklarasaun públika, indika diskrepánsia sériu ida entre Dr. Carmona nia pozisaun estratéjiku no ninia kapasidade nu’udar líder judisiál. Ninia inkapasidade atu komunika iha públiku, ninia frakeza iha artikulasaun nakloke ba konseitu legál, no ninia atitude pasivu ba jornalista sira-nia pergunta mak indikadór objetivu ne ebé labele ignora. Tuir teoria lejitimidade institusionál, líder judisiál ida la’ós de’it tenke livre hosi falla morál maibé mós tenke iha abilidade téknika no retórika atu esplika no defende lei ba públiku ho rasionál no konvinsente.
Avaliasaun ida-ne’e, tanba ne’e, reprezenta forma responsabilidade intelektuál no étika jornalístika hodi salvaguarda responsabilidade funsionáriu públiku nian, partikularmente iha setór judisiál, ne’ebé fó impaktu diretamente ba futuru justisa no demokrasia iha Timor-Leste.
Nomeasaun Afonço Carmona nu’udar Prezidente Tribunál Rekursu Timor-Leste liuhosi Dekretu Prezidensiál No. 35/2025 hamosu krítika maka’as hosi públiku, mídia, no profisionál jurídiku sira. Artigu ida-ne’e ezamiña ho krítiku diskripánsia entre Carmona nia abilidade pesoál—partikularmente iha komunikasaun públika no artikulasaun legál—no pozisaun estratéjiku ne’ebé nia kaer nu’udar xefe ba instituisaun judisiál aas liu molok harii Tribunal Supremu.
“Agradesimentu ba konfiansa ne’ebé fó ba nia, hodi rekoñese responsabilidade ne’ebé boot tebes hodi lidera órgaun judisiáriu aas liu Timor-Leste nian. Nia iha kompromisu atu tane aas prinsípiu sira independénsia nian, transparénsia nian, no asesu ba justisa, enkuantu harii iha realizasaun sira hosi nia antesesór sira,” dehan Prezidente Tribunál Rekursu nian iha ninia diskursu (29/2020/2020), ne’ebé fó sai iha nota komunika Palásiu Prezidensial.
Iha kontestu estadu de direitu no lejitimidade institusional, inkapasidade atu halo komunikasaun iha esfera públika reflete frakeza fundamentál iha mentalidade lideransa nian, ne’ebé bele halakon konfiansa públiku nian iha sistema judisiál. Bazeia ba teoria estadu direitu, lejitimidade institusionál, no prinsípiu responsabilizasaun públika, editoriál ida-ne’e argumenta katak mantein Carmona iha kargu risku atu sobu integridade lei nasionál no kria krize konfiansa iha judisiáriu Timor-Leste nian. Tanba ne’e, atu garante independénsia no kredibilidade lei nian, presiza halo avaliasaun ida ne’ebé sériu kona-ba baze ba nomeasaun ida-ne’e.
Iha sistema legál modernu, xefe judisiáriu serve hanesan administradór tribunál nian, no hanesan fígura sentral ba kredibilidade judisiál nian iha públiku nia oin. Tuir teoria estadu direitu, hanesan propoin hosi Joseph Raz, judisiáriu ida ne’ebé transparente no responsavel depende maka’as ba komunikasaun onestu, nakloke no asertivu hosi nia líder sira.
Infelizmente, Afonço Carmona nia diskursu públiku no resposta verbál, tantu iha nia tomada-de-pose no iha entrevista ho mídia, hatudu frakeza signifikativa iha nia domíniu ba komunikasaun verbál ne’ebé konvense. Vídeo públiku oioin hatudu jestu nervozu no la iha fraku iha mentalidade, fraze ne’ebé la iha konektividade, no resposta ne’ebé la tama iha kontestu pergunta sira-nian. Públiku preokupa, la’ós tanba nia laiha elojénsia, maibé tanba nia inkapasidade atu esplika sistematikamente ideia legál hamosu dúvida kona-ba validade hosi nia desizaun iha futuru.
Iha nia diskursu aseitasaun, Prezidente Tribunál foun ne’e subliña katak Tribunál nia papél vitál hodi forma demokrasia, hodi hateten katak ida-ne’e hametin konfiansa públiku nian iha instituisaun sira no garante katak prinsípiu konstitusionál sira hetan respeitu. Nia mós hatudu nia hakarak atu haree instalasaun hosi Supremu Tribunál Justisa Timor-Leste nian hotu molok nia mandatu remata, hodi nota sobrekarga atuál ba Tribunál Rekursu ne’ebé funsiona hanesan Supremu Tribunál de faktu nasaun nian.
Líder komunidade lokál barak, observadór legál, no ativista justisa sira espresa deziluzaun boot ho nomeasaun ida-ne’e. Iha entrevista sira ho mídia, rezidente balun hatete katak Afonço Carmona “parese laiha mentál atu ko’alia iha públiku”, maski “la komprende lójika hosi pergunta jornalista nian”. Rigidez ida-ne’e nu’udar defisiénsia téknika ida, no eflete falta preparasaun ka kapasidade atu komprende papél públiku hosi ofisiál legál ida ho pozisaun aas.
Sosiólogu jurídiku Philippe Nonet no Philip Selznick dala ida fó hanoin katak judisiáriu tenke aplika regra ne’ebé hakerek ona, no tenke hatudu mós lejitimidade morál no sosiál iha prátika. Bainhira Prezidente Tribunál labele komunika ho efetivu, mensajen simbóliku ba públiku mak: “lei ameasa no la ko’alia.”
Prezidente Tribunál Rekursu Timor-Leste nian jere kazu; nia mós nu’udar guardiaun aas liu ba justisa to’o harii Supremu Tribunál. Iha sistema direitu sivíl Timor-Leste nian, pozisaun ida-ne e hala’o kna’ar atu salvaguarda konsisténsia jurisprudénsia nian no serve nu’udar pontu referénsia prinsipál hodi rezolve disputa jurídiku konstitusionál no públiku. Frakeza iha abilidade komunikasaun no artikulasaun nakloke ba ideia jurídika sei estraga konfiansa públiku nian iha sistema jurídiku tomak.
Loos duni katak nomeasaun Afonço Carmona nian liuhosi prosedimentu formál, hanesan prova hosi Dekretu Prezidensiál Nú. 35/2025. Maibé, prosedimentu legál lahó revizaun kompeténsia loloos maka forma formalizmu ida ne’ebé lori risku aas. Iha teoria lejitimidade institusionál, hanesan dezenvolve hosi John Rawls, lejitimidade depende ba prosedimentu legál, no mós ba substánsia justisa nian ne’ebé públiku haree.
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, afirma iha nia diskursu katak “Tribunál Rekursu hametin konfiansa públiku nian iha instituisaun Estadu nian.” Maibé, konfiansa ne’e sei estabelese de’it se líder ne’e hatudu maturidade intelektuál, korajen morál, no sensibilidade públika—la’ós de’it prezensa serimónia ida.
Iha dezafiu demokrasia pós-independénsia, nomeasaun ba líder hosi instituisaun aas estadu nian labele kompromete kualidade. Públiku presiza Prezidente Tribunál ne’ebé bele ko’alia ba lei, hakalma preokupasaun públiku liuhosi argumentasaun, no harii ponte entre lei no realidade sosiál. Afonço Carmona, hanesan hatudu ona to’o ohin loron, la to’o padraun sira-ne’e.
Se la kontrola, disonánsia institusionál sei akontese—bainhira pozisaun legál aas liu la hetan apoiu hosi kapasidade aas liu. Demokrasia labele tolera pozisaun simbóliku ne’ebé laiha substánsia. Karik Supremu Tribunál forma iha fundasaun komunikasaun ne’ebé frajil, justisa sei sai formalidade de’it.
Krítika ba Afonço Carmona la’ós atake pesoál ida, maibé hanesan notifikadu ka avizu étika no profisionál ida kona-ba prosesu nomeasaun ba pozisaun aas Estadu nian. Iha sosiedade estadu de direitu demokratiku, konfiansa públika maka baze ne’ebé frajil liu maibé vital liu. Se Prezidente Tribunál Rekursu ida labele estabelese komunikasaun loloos, la’ós de’it ninia reputasaun sei hetan destruisaun—maibé mós públiku nia konfiansa iha lei ne’e rasik.
Agora tempu atu avalia filafali, molok sistema ne’e sofre konsekuénsia boot liu. Tanba justisa, ikusmai, la’ós de’it tenke tane aas—tenke mós esplika ho klaru no públiku fiar.
Iha espíritu demokrasia no respeitu ba konstituisaun, nomeasaun ba ofisiál estadu ho pozisaun aas tenke sujeita ba prinsípiu meritokrasia, transparénsia, no responsabilizasaun, la’ós de’it prosedimentu administrativu ka relasaun podér nian. Prezidente Tribunál Rekursu ida iha obrigasaun atu reprezenta tomak autoridade lei nian—la’ós de’it iha foti desizaun internu, maibé mós iha relasaun komunikativu ho públiku no parte interesada demokrátiku sira seluk.
Ekipa Think-Talk Liberdade TL konfirma katak Dr. Afonço Carmona objetivamente falla atu kumpre padraun mínimu atu kaer kargu ida-ne’e, tantu iha termu dezempeñu públiku, kapasidade intelektuál jurídika ne’ebé komunika, no lejitimidade sosiál. Iha kontextu estadu de direitu, prezensa lider ne’ebé estruturalmente no komunikativamente fraku la’ós de’it risku atu estraga konfiansa públiku nian iha tribunál maibé mós kria lakuna ida ba delejitimizasaun sistema legál nasionál.
Tanba ne’e, atu salvaguarda integridade instituisaun judisiária nian, avaliasaun krítika ba prosesu nomeasaun ne’e la’ós de’it relevante maibé mós obrigasaun étika no konstitusionál ida. Tanba iha estadu saudavel ne’ebé ukun husi estadu direitu, lia-loos la determina husi pozisaun, maibé husi tane aas valór justisa no responsabilizasaun ne’ebé konsistente no la kompromete.
Atu hatán ba krize lejitimidade ne’ebé mosu hosi nomeasaun Dr. Afonço Carmona nu’udar Prezidente Tribunál Rekursu, aprosimasaun ne’ebé orienta ba solusaun tenke sistémiku, la’ós reativu. Solusaun labele depende de’it ba mudansa pesoál, maibé mós ba hadi’ak komprensivu ba governasaun institusionál judisiáriu nian, mekanizmu selesaun ho pozisaun aas, no hametin kapasidade ba komunikasaun legál públika.
- Halo revizaun ba Mekanizmu Teste Selesaun no Elijibilidade
Lei no regulamentu internu relasiona ho nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu presiza haree filafali. Prosedimentu nomeasaun nian tenke inklui:
- Audinsia pblika ida iha parlamentu nia oin ka rgaun profisionl independente ida atu avalia kandidatu nia integridade, esperinsia, no abilidade komunikasaun.
- Avaliasaun profisionál ida hosi Konsellu Judisiál ka Komisaun Nasionál Étika nian, ne’ebé independente no iha autoridade avaliasaun nian.
- Envolvimentu hosi organizasaun sosiedade sivíl no universidade direitu nian sira hanesan monitorizasaun prosesu nian.
- Hametin formasaun iha komunikasaun no étika judisiária
Líder judisiál hotu-hotu tenke ekipadu ho formasaun komunikasaun públika no komprensaun kona-ba prinsípiu transparénsia informasaun nian. Ida-ne’e krusiál atu nune’e sira bele esplika desizaun legál iha maneira ida ne’ebé bele komprende ba públiku no mídia, lahó kompromete kualidade ka neutralidade lei nian.
- Avaliasaun periódika no mekanizmu fiskalizasaun dezempeñu
Sistema avaliasaun dezempeñu anuál bazeia ba indikadór objetivu—hanesan divulgasaun informasaun, transparénsia administrativa, no persesaun públiku kona-ba instituisaun—presiza implementa ba líder judisiál hotu. Se rezultadu avaliasaun nian hatudu frakeza ne’ebé mosu beibeik, mekanizmu substituisaun ida tenke ativa legalmente no prosedimentalmente.
- Aselera estabelesimentu Supremu Tribunál
Solusaun estruturál ida ba médiu prazu maka harii kedas Supremu Tribunál Timor-Leste nian, ne’ebé sei simu funsaun judisiál aas liu hosi Tribunál Rekursu. Supremu Tribunál ne’ebé dezeña ho transparénsia, ho selesaun rigoroza no partisipativa ba justisa, sei hametin konfiansa públiku nian iha sistema judisiál no prevene konsentrasaun podér judisiál iha indivídu ka instituisaun ida de’it.
- Harii kultura krítika
Imprensa, akadémiku jurídiku, no organizasaun sosiedade sivíl sira tenke kontinua dezenvolve kultura ida kona-ba eskrutíniu no análize krítiku ba prátika judisiál, inklui kona-ba kapasidade hosi ninia líder sira. Ida-ne’e krusiál atu prevene dominasaun narrativa formalista hosi instituisaun estadu nian ne’ebé dala barak la reflete realidade hosi sira-nia kapasidade interna.
Futuru judisiáriu Timor-Leste nian labele kompromete ho nomeasaun pesoál inepte. Demokrasia tenke bele hadi’a erru institusionál ho aten-brani no lalais. Liuhosi estabelese sistema rekrutamentu transparente, haforsa formasaun ba kapasidade, no aselera formasaun Supremu Tribunál, Timor-Leste bele hadi’a filafali konfiansa ida-ne’e no hakat ba futuru jurídiku ne’ebé forte liu, kredivel liu, no justu liu.
Tanba justisa loloos la’ós de’it kona-ba foti desizaun ne’ebé loos—ne’e mós kona-ba sé maka lidera, oinsá sira esplika, no oinsá povu fiar.