banner liberdade
NasionálNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

ONG esplora estudante iha asaun solidariedade politika

43
×

ONG esplora estudante iha asaun solidariedade politika

Share this article
Imajen ne'e foti hosi Facebook
Imajen ne'e foti hosi Facebook

NASIONÁL, (LIBERDADETL) — Envolvimentu husi estudante sekundáriu no universitáriu iha asaun solidariedade polítika iha Dili hamosu kestaun sériu kona-ba fronteira entre liberdade espresaun no responsabilidade edukasionál.

Organizasaun sosiedade sivilß oioin maka deskonfia organiza asaun ne’ebé envolve estudante sira iha kontestu ezijénsia polítika, inklui asaun ba Governu indonéziu kona-ba kestaun independénsia Papua nian.

Asuntu ida ne’e bolu ona atensaun públiku tanba asaun ne’e dalabarak akontese durante oras eskola, potensialmente perturba prosesu ensinu aprendizajen no labarik nia direitu edukasionál.

Bazeia ba deskobrimentu iha terrenu no entrevista ho fonte oioin, asaun solidariedade organiza hosi ONG oioin iha Dili envolve nu’udar ativista adultu, no mós estudante hosi eskola sekundária no universitáriu sira. Mobilizasaun ne’e konsidera hanesan sistemátiku, ho narrativa solidariedade internasionál no direitu ba autodeterminasaun hanesan tema sentrál.

Maibé, tempu ba asaunne’e, dala barak koinside ho oras eskola efetivu, hamosu suspeisaun espasu edukasionál uza hela hanesan baze mobilizasaun massa ba interese advokasia espesífiku.

Estudante sira iha direitu no obrigasaun primáriu atu hetan edukasaun ida ótimu. Bainhira atividade polítiku akontese durante oras eskola, mosu kestaun étika no normativu ba prioritizasaun labarik sira-nia interese.

Akadémiku ida ho inisiál KJG kritika maka’as prátika ida-ne’e. Nia subliña, liberdade espresaun parte lejítimu hosi partisipasaun demokrátika no tenke respeita.

Maibé, nia hatete:

“Krítika ne’e permisivel hanesan forma ida ba liberdade espresaun, maibé keta haluha oras eskola. Tempu estudu maka investimentu ida ba futuru. Krítika lahó komprende materiál no lahó profundidade akadémika tuir loloos risku atu hamosu jerasaun ida laiha kapasidade substantiva.”

KJG subliña, edukasaun ne’e espasu formál, no prosesu ida atu dezenvolve kapasidade no karakter intelektuál. Se estudante foku-liu ba atividade polítika duké dezenvolvimentu akadémiku, jerasaun ne’e rasik sei sofre iha futuru.

Nia mós fó avizu katak krítika ho kualidade presiza baze koñesimentu metin. Laiha baze akadémika, partisipasaun polítika bele sai simbóliku no fasil atu hetan esplorasaun hosi partidu balu.

Balun deskonfia, mobilizasaun estudante la bazeia tomak ba estudante sira-nia konxiénsia krítika, maibé parte ida hosi estratéjia ida atu relata atividade ba doadór internasionál hodi asegura projetu akompañamentu.

Dokumentasaun ba asaun, númeru partisipante, no intensidade mobilizasaun maka indikadór ba susesu programa. Estudante sira hafoin ne’e hetan pozisaun hanesan “apoiu públiku”, enkuantu instituisaun organizadora simu benefísiu estruturál no finanseiru barak liu.

Inan-aman ida ho naran Martinho Lopes hato’o nia preokupasaun:

“ONG uza ona estudante sekundáriu no universitáriu sira hodi halo krítika, maibé ONG maka hetan benefísiu. Ida-ne’e ladún di’ak. Labarik sira la komprende didi’ak objetivu hosi projetu ONG, maibé envolve ona iha ajenda polítika.”

Deklarasaun ida ne’e reflete preokupasaun inan-aman nian kona-ba potensiál esplorasaun foin-sa’e sira iha dinámika polítika no projetu advokasia.

Labarik sira iha direitu ba edukasaun ida ne’ebé sustentável, seguru, no hetan presaun polítika. Desvia tempu eskola ba asaun massa iha poténsia atu viola prinsípiu protesaun labarik no obrigasaun institusionál hodi garantia prosesu edukasionál.

Envolvimentu polítiku la’ós bandu tomak ba estudante, liuliu estudante universitáriu, nu’udar parte ida hosi tradisaun intelektuál ida. Maibé, envolvimentu hanesan ne’e idealmente tenke konsiente, bazeia ba koñesimentu, no la kompromete obrigasaun akadémika primária.

Situasaun ne’e husu ba governu no parte edukasaun atu avalia padraun envolvimentu estudante nian iha asaun polítika ne’ebé akontese durante oras eskola.

Jerasaun foun nia futuru iha sistema edukasaun nia liman. Edukasaun ne’ebé forte sei prodús sidadaun krítiku no kompetente. Inversamente, politizasaun ba espasu aprendizajen lahó ekilíbriu akadémiku risku atu kompromete kualidade jerasaun tuirmai.

Liberdade espresaun tenke salvaguarda, maibé la’ós ho kustu hodi ignora labarik nia direitu atu aprende. Krítika ne’e parte ida husi demokrasia, maibé edukasaun mak baze ba futuru.

Fenómenu envolvimentu estudante iha asaun solidariedade polítika iha Dili hatudu preokupasaun entre ideál advokasia no responsabilidade edukasaun nian. Akuzasaun kona-ba esplorasaun hosi ONG, preokupasaun hosi akadémiku, no preokupasaun hosi inan-aman destaka nesesidade ba reflesaun koletiva.

Demokrasia saudavel presiza sidadaun edukadu. Tanba ne’e, mantein ekilíbriu entre partisipasaun polítika no obrigasaun akadémika maka responsabilidade koletiva ida—hodi garante foin-sa’e la sai instrumentu ba interese rasik, no sai sujeitu ne’ebé iha kbiit no informadu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!