LITERATURA POLÍTIKA (LIBERDADETL.com) — Timor-Leste nia luta diplomátika ne’ebé naruk atu sai membru plenu ASEAN reflete la’ós de’it esforsu teknokrátiku, maibé mós buka identidade rejionál iha mundu ne’ebé muda hela. Dezde ninia independénsia iha tinan 2002, Timor-Leste haree ba Sudeste Aziátiku nu’udar ninia uma naturál, ne’ebé nia hakarak hela nu’udar ema ne’ebé hanesan—la’ós hanesan apéndise ida, maibé nu’udar parseiru ida ne’ebé hanesan.
Iha dékada rua ikus ne’e, kada pasu, reforma, no fortalesimentu institusionál dirije ba kumpre pré-rekizitu sira ba adezaun ba ASEAN.
Apoiu mai hosi Estadu-membru oioin, no iha Simeira ASEAN 2022 iha Phnom Penh, prinsípiu aseitasaun nian hetan afirmasaun koletivamente.
Maibé, realidade polítika la sempre tuir espíritu koletivu. Iha ronda diplomasia rejionál ikus liu, Myanmar espresa ninia opozisaun ba Timor-Leste nia adezaun, loke fali diskusaun sira kona-ba valór sira, prinsípiu la-interferénsia, no futuru koezaun ASEAN nian.
Relatóriu dokumentál ida-ne’e dezeña atu buka tuir la’ós de’it faktu diplomátiku sira ne’ebé mosu, maibé mós atu komprende dinámika istóriku no polítiku sira ne’ebé forma ita-nia paizajen rejionál ohin loron.
ASEAN hasoru fali dezafiu integrasaun no koezaun interna hafoin Myanmar ofisialmente rejeita Timor-Leste nia adezaun tomak nu’udar membru ASEAN ba dala 11.
Tuir loloos, desizaun polítika iha nível Xefe Estadu ASEAN nian determina ona katak Timor-Leste sei hetan aseitasaun ofisiál iha Simeira ASEAN nian iha fulan-Outubru tinan 2025.
Pozisaun Myanmar nian dirije diretamente ba Malázia nu’udar Prezidente ASEAN nian iha tinan ida-ne’e, liuhosi nota diplomátika ida ne’ebé asina hosi Han Win Aung, Diretór Jerál no Vise-Prezidente hosi Enkontru Ofisiál Superiór sira (SOM) ASEAN-Myanmar nian. Iha karta ne’e, Myanmar hateten katak:
“Bainhira governu Timor-Leste viola beibeik prinsípiu la-interferénsia iha asuntu internu sira Myanmar nian, ami sei foti pasu sira ne’ebé metin no rejeita iha prinsípiu konsiderasaun adezaun ba ASEAN ba Timor-Leste.”
ASEAN konkorda ona, maibe Myanmar kontra
Diretór Kooperasaun ASEAN iha Ministériu Negósiu Estranjeiru Indonézia, Sidharto Suryodipuro, afirma katak maski seidauk iha komunikasaun direta hosi Myanmar maibé desizaun altu nivel ASEAN nian kona-ba adezaun Timor-Leste nian foti ona hamutuk. Nia subliña iha konferénsia imprensa (3/7/2025):
“Ami seidauk diskute ka rona diretamente hosi reprezentante Myanmar nian hafoin enkontru. Maibé desizaun ne’e foti hosi líder sira ASEAN nian iha Simeira, no diskusaun sira tuirmai sei foka ba abordajen tékniku sira no serimónia sira.”
Entretantu, tuir komunikadu imprensa ikus liu hosi Malázia nu’udar Prezidente ASEAN nian, despaxu hosi enviadu espesiál ida ba Myanmar la’o hela, no pozisaun koletiva ASEAN nian la muda: Timor-Leste hetan ona aprovasaun iha prinsípiu no kompleta hela etapa finál hosi roteiru.
Myanmar nia razaun Politika: Timor-Leste konsidera atu apoiu rebelde Sira
Iha nota diplomátiku, Myanmar sita artigu 2 hosi Karta ASEAN nian ne’ebé subliña prinsípiu hosi “la interferénsia” no akuza Timor-Leste viola norma ne’e hodi fó espasu diplomátiku ba opozisaun Myanmar nian, nomeadamente Governu Unidade Nasionál (NUG), ne’ebé agora daudaun hala’o hela operasaun iha ezíliu.
Tuir dokumentu ida hosi Konsellu Administrasaun Estadu (SAC), entidade militár ne’ebé ukun iha Myanmar, Timor-Leste nia partisipasaun iha fórum internasionál sira ho NUG no grupu rezisténsia armada sira hanesan forma interferénsia indireta ida iha soberania Myanmar nian. SAC husu ba ASEAN atu labele simu Estadu-membru foun sira ne’ebé “envolve kategorikamente iha konflitu internu sira entre Estadu-membru sira.”
Timor-Leste deside ona atu sai membru
Hatán ba deklarasaun ne’e, Prezidente Timor-Leste José Ramos-Horta rejeita maka’as narrativa Myanmar nian. Iha konferénsia imprensa iha Palácio Prezidensial (2/7/2025), nia subliña katak desizaun formál atu simu Timor-Leste foti tiha ona dezde Simeira iha Malázia, no daudaun ne’e nasaun ne’e konsentra de’it ba preparasaun ba serimónia iha fulan Outubru oin mai.
“Deklarasaun ka pozisaun Myanmar nian laiha impaktu. Desizaun formál foti ona iha nível Xefe Estadu nian. Komunikasaun ofisiál ASEAN nian marka ona fulan-Outubru 2025 hanesan momentu adezaun nian. Labele fó fatin ba espekulasaun ne’ebé demaziadu”, nia hatete.
Analize: Polítika husi valores versus ASEAN nia koezaun
Rejeisaun Myanmar nian la’ós de’it diferensa administrativa ida, maibé reflete konflitu valór sira nian entre sistema autoritáriu no demokrátiku iha ASEAN nia laran. Timor-Leste koñesidu nu’udar demokrasia joven ida ne’ebé luta ativu ba direitus umanus, enkuantu Myanmar sei iha hela izolamentu hafoin golpe Estadu 2021 nian.
Iha entrevista ida ho ISEAS-Yusof Ishak Institute (Juñu 2025), analista rejionál Dr. Michael Vatikiotis hatete:
“Rejeisaun Myanmar nian hanesan reflesaun ida husi krize identidade ASEAN nian. Saida mak ASEAN hakarak sai: komunidade polítika ida ne’ebé tane aas demokrasia, ka grupu eskluzivu ida ba rejime sira ne’ebé mantein estabilidade interna?”
To’o agora, maioria nasaun sira ASEAN nian, inklui Indonézia, Filipina, Malázia, no Singapura, kontinua fó apoiu tomak ba Timor-Leste nia adezaun. Maibé, presiza nafatin konsensu tanba kada desizaun boot ASEAN nian tenke hetan akordu koletivamente.
Se Myanmar persiste, ASEAN tenke hili entre kaer metin prinsípiu sira inkluzaun no demokrasia nian ka mantein konsensu ida ne’ebé bele sai refén hosi nasaun ida.
Apoiu globál: Europa no Estadus Unidus hamriik iha Timor-Leste nia kotuk
Iha dinámika interna ASEAN kona-ba Myanmar nia rejeisaun ba adezaun Timor-Leste nian, apoiu husi komunidade internasionál—liuliu nasaun europeu sira no Estadus Unidus—enfaze liután pozisaun estratéjiku Timor-Leste nian iha mapa jeopolítiku rejionál.
Estadus Unidus, liuhusi Departamentu Estadu, iha ninia deklarasaun ofisiál iha Maiu 2025, hatudu ninia apoiu tomak ba Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN. Asistente Sekretáriu Estadu Estadus Unidus nian ba Asuntu sira Ázia Leste no Pasífiku nian, Daniel Kritenbrink, subliña:
“Timor-Leste hanesan parseiru demokrátiku ida ne’ebé hatudu ona kompromisu estraordináriu ida ba boa governasaun, partisipasaun rejionál, no dame. Adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN la’ós de’it viável, maibé esensiál ba estabilidade rejionál.”
Apoiu ida-ne’e konsistente dezde Prezidente Joe Biden nia administrasaun lansa estratéjia Parseria Indo-Pasífiku, iha ne’ebé Timor-Leste dalabarak refere nu’udar parte ida hosi demokrasia foun ne’ebé presiza hametin liuhosi integrasaun ekonómika no diplomátika.
Husi kontinente Europeu, Uniaun Europeia hanesan apoiante ida ne’ebé maka’as liu. Iha Konferénsia Pós-Ministeriál ASEAN-UE nian iha Bruxelas (2024), Xefe Polítika Estranjeira Uniaun Europeia nian, Josep Borrell, deklara ho nakloke:
“Timor-Leste hatudu konsisténsia iha reforma legál, demokrasia no estabilidade.Ami fiar katak adezaun ba ASEAN sei sai hanesan forma rekoñesimentu ba susesu dezenvolvimentu pós-konflitu.”
Estadu membru sira UE nian hanesan Portugál, Fransa, Alemaña no Olanda inklui mós iha deklarasaun konjunta ida katak Timor-Leste nia envolvimentu iha ASEAN sei habelar mós ponte entre ASEAN no Europa, liuliu iha kontestu kooperasaun Súl no diplomasia Pasífiku nian.
Portugál, nu’udar nasaun ida ne’ebé iha prosimidade istórika, hala’o mós papel importante bilateralmente hodi lobi apoiu internasionál ba Timor-Leste. Iha fórum internasionál oioin, Lisboa afirma katak Timor-Leste nia rekoñesimentu iha ASEAN hanesan “rekoñesimentu ida ba transformasaun husi luta ba independénsia ba modelu estadu demokrátiku ida ne’ebé estável.”
Kazu Myanmar versus Timor-Leste iha kontestu adezaun ba ASEAN la’ós de’it polémika ida entre nasaun sira, maibé reflesaun ida hosi konflitu valór sira: entre autoritarizmu no demokrasia, entre eskluzividade no inkluzividade. ASEAN hetan teste la’ós hosi forsa esterna, maibé hosi tensaun internu kona-ba ninia prinsípiu báziku rasik.
Timor-Leste hili nia dalan nu’udar nasaun demokrátiku ho kompromisu maka’as ba kooperasaun rejionál no dezenvolvimentu pasífiku. Myanmar nia rejeisaun, maski proeminente simbolikamente, parese la hapara prosesu ne’ebé harii ona ofisialmente no koletivamente hosi líder sira ASEAN nian.
Envezde, ida-ne’e maka momentu ba ASEAN atu define filafali ninia identidade no korajen: atu hamriik iha prinsípiu progresivu sira, ka kontinua la’o iha kompromisu polítiku ne’ebé estagnadu tiha ona.