banner liberdade
LITERATURA POLÍTIKANOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Moras dengue buras iha Timor-Leste: kulpa hotu ba Xanana ho ninia governu

118
×

Moras dengue buras iha Timor-Leste: kulpa hotu ba Xanana ho ninia governu

Share this article

LITERATURA  POLÍTIKA, (LIBERDADETL.com) — Se infernu iha sala hein nian, iha inísiu 2026, sei sai sala pediátriku hosi Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV).

Bainhira tama iha nia odamatan sira, ema ida simu ho aroma ne’ebé distintu—mistura antiséptiku ne’ebé maka’as ne’ebé la konsege taka raan maran nia morin no suar ne’ebé halo tauk. Iha laran, senáriu ne’e maka pintura Goya nian ne’ebé moris. Laiha fatin ida tan. Pasiente sira—maioria labarik sira ho matan-been no kulit ho marka isin-manas—toba iha tapete sira iha andár korredór nian ne’ebé malirin.

Sira maka vítima sira hosi epidemia ida ne’ebé bele prevene. Sira nudar vitima ba inkompetensia governu Xanana nian, nebe uluk hahi nudar salvador povu nian. Epidemia moras dengue ida ne’e nu’udar rezultadu husi klase ukun-na’in sira nia indiferensa ba sistema saúde nia problema iha Timor-Leste, ne’ebé durante ne’e nunka hetan atendimentu ho sériu. Horor rohan-laek ida-ne’e maka konsekuénsia.

Inan-aman sira tuur iha sira nia oan sira nia sorin hanesan estátua dezesperu nian, hodi dada sira nia isin ki’ik ne’ebé nakdedar. Sira hateke ba gota neineik hosi liña IV sira—raan moris nian ne’ebé nia fornesimentu menus daudaun. Sira hein hela “faze krítiku”, momentu ne’ebé isin-manas tun la’ós tanba rekuperasaun, maibé tanba isin-lolon rende, vazu sira raan nian suli, no ran sai internu hahú.

Iha sikun nakukun ida, inan ida hakilar ho nonook bainhira doutór joven ida ne’ebé kole doko nia ulun neineik. Nia oan foin lakon funu hasoru hemorajia maka’as. Klamar ki’ik ida seluk hasai hosi sala, husik hela kama mamuk ida ne’ebé sei nakonu fali iha tempu badak.

Relatóriu hosi Ministériu Saúde Timor-Leste (Ministeriu saude) hatudu katak de’it iha fulan-Dezembru 2025 to’o Janeiru 2026, kazu moras dengue atinje 1.002, rekord aas iha tinan hirak ikus ne’e.

Iha tinan 2022, kazu moras dengue atinji 5,658 ho ema na’in 58 mate. Iha 2023, iha kazu hamutuk 1,953. Iha tinan 2024, iha kazu hamutuk 1,494 ho ema na’in 8 mate. Iha tinan 2025, númeru ne’e aumenta ba kazu 1,510 ho ema na’in 8 mate. Entretantu, iha Janeiru 2026 de’it, númeru kazu sira sa’e maka’as ona ba 1,002.

Iha fulan-Fevereiru nia klaran, kazu sira ho isin-manas dengue sa’e maka’as hosi 1,002 ba 1,800, no ema sanulu resin maka lakon sira nia vida. Númeru mate nian provavelmente sei kontinua aumenta tanba falta pesoál médiku, ai-moruk, no kuartu pasiente nian, signifika katak ospitál sira la adekuadu atu akomoda númeru pasiente sira ne’ebé aumenta. Númeru sira-ne’e reflete de’it pasiente sira ne’ebé rejista iha ospitál sira. Maibé, pasiente barak maka la hetan tratamentu tanba trauma haree númeru mate ne’ebé aumenta. Fallansu atu kontrola surtu ne’e hamosu deskonfiansa públiku, fiar katak ba ospitál hanesan dalan ida ba mate.

Bainhira husu kona-ba surtu ne’e, Gusmao rekoñese katak númeru pasiente moras dengue aumenta maka’as. Nia afirma katak hala’o ona enkontru ho Konsellu Ministru hodi ko’alia kona-ba medida mitigasaun. Maibé, aumentu iha kazu sira ne’ebé haree dezde finál 2025 hamosu pergunta sira: tanba saida maka medida sira resposta nian aselera de’it hafoin situasaun sai aat liután? No tanba saida maka governu parese hakfodak ho ida-ne’e? Surtu dengue ida-ne’e la’ós buat foun ida?

Antes ne’e, governu orgullu tebes ho lansamentu projetu susuk Wolbachia iha fulan Agostu 2025 iha fatin oioin iha Dili laran. Maibé, dependénsia ba teknolojia ida-ne’e parese kria ona sentidu falsu ida kona-ba seguransa. Siénsia hatudu katak Wolbachia nia efikásia presiza fulan 12 to’o 24 atu domina populasaun susuk lokál no hamenus transmisaun ho signifikativu. Maibé buat sira-ne’e hotu laiha utilidade bainhira laiha sistema saúde ida ne’ebé ekilibradu, no liuliu disponibilidade kama sira iha ospitál.

Proporsaun okupasaun kama ospitál nian iha Timor-Leste ki’ik tebes: por volta de kama 0.37 kada ema 1,000. OMS rekomenda mínimu kama 5 kada ema 1,000 ba servisu saúde báziku adekuadu. Proporsaun ida-ne’e ladún iha mudansa signifikativa dezde nasaun ne’e nia independénsia.

Iha 2024 de’it, númeru mate nian atinji 3,642 tanba falta ai-moruk, falta ambulánsia, infraestrutura ne’ebé la adekuadu, no kestaun barak seluk tan. Maibé problema maka iha sistema kuidadu saúde no governu nia fallansu atu rezolve kestaun saúde no ekonómiku sira iha jerál.

Klase ukun-na’in fó prioridade ba projetu infraestrutura ho eskala boot no negosiasaun kontratu mina no gás ne’ebé laiha rohan. Despeza públika maka forsa motriz ida ba ekonomia, maibé dividendu ekonómiku ne’e goza de’it hosi ema balun ne’ebé iha podér. Investimentu ne’ebé hanaran iha “kapitál umanu” hanesan de’it retórika mamuk ida hodi taka realidade katak fundu públiku sira aumenta beibeik hodi harii estrada sira, habelar estrada sira, dezenvolve projetu infraestrutura sira ne’ebé maka’as ne’ebé dala barak la konsege to’o ba ema kiak sira, no projetu sira ne’ebé iha ligasaun ho siklu akumulasaun kapitál nian.

To’o 2026, ho projesaun défisit orsamentál 46.5% hosi PIB no rezerva mina-rai no gás ne’ebé menus, nasaun ne’e sai vulneravel liután ba presaun hosi kapitál internasionál. Iha kondisaun sira-ne’e maka ema baibain nia saúde hetan sakrifísiu.

Friedrich Engels, bainhira nia hakerek *The Condition of the Working Class in England* iha tinan 1845, destaka oinsá maka kapitalizmu halo traballadór sira moras no mate antes tempu. Nia bolu ida-ne’e omisídiu sosiál. Ninia argumentu simples: se sosiedade (iha kazu ida-ne’e, klase kapitalista no estadu ne’ebé serve nia) hatene katak kondisaun sira ne’ebé aat, saneamentu ne’ebé ladi’ak, no oras serbisu nian ne’ebé naruk sei hamate traballadór sira, maibé la halo buat ida atu muda ida-ne’e, entaun sosiedade ne’e maka responsavel moralmente no polítikamente ba mate sira-ne’e. Deklarasaun Engels nian relevante ho situasaun iha Timor-Leste rasik.

Estadu hatene katak kada tempu udan, moras dengue sei aumenta maka’as. Estadu hatene katak 40% hosi populasaun moris iha liña pobreza nia okos no 48% seluk sofre hosi pobreza multidimensionál. Estadu hatene katak asesu ba bee-moos sai nafatin mehi ba ema sira ne’ebé hela iha área rurál. Maibé, alokasaun orsamentu ba saúde públika no infraestrutura báziku sira konsistentemente ki’ik iha sira nia prioridade sira. Governu fó prioridade ba projetu sira ne’ebé sei atrai investimentu no fó benefísiu ba burgezia sira.

Iha ne’e ita haree kapitalizmu nia oin loloos. Governu labele salva nia povu husi epidemia tanba tenke serve interese espansaun kapitalista nian. Atu atrai kapitál estranjeiru hodi investe iha Estadu-membru ASEAN ne’ebé foin tama ne’e, nasaun ne’e tenke hatudu “estabilidade” no “atratividade investimentu nian”. Estabilidade ida-ne’e signifika hamenus gastu sosiál ne’ebé konsidera “la produtivu” no rediresiona ba dezenvolvimentu infraestrutura ne’ebé apoia esplorasaun rekursu no lukru kapitalista sira.

Enkuantu ofisiál estadu sira selebra konstrusaun ba projetu infraestrutura boot sira-ne’e ida-idak, ema sira nafatin fila ba bee-moos. Enkuantu Xanana Gusmão ho Ramos-Horta okupadu halo viajen ba estranjeiru ba “parseria estratéjiku sira”, inan ida iha Díli lakon nia oan tanba epidemia ne’e.

Pobreza iha Timor-Leste atinje ona 48%, ho malnutrisaun ne’ebé afeta 47% populasaun, partikularmente feto ho idade atu iha oan no labarik sira. Númeru sira-ne’e la’ós estatístika de’it, maibé reflesaun ida hosi kondisaun materiál sira ne’ebé halo traballadór sira-nia isin sai vulneravel ba moras.

Isin ne’ebé la hetan nutrisaun iha sistema imunidade ne’ebé fraku. Bainhira hetan espozisaun ba virus dengue, risku ba isin-manas dengue maka’as (dengue maka’as ka Síndrome Xoke Dengue) aas liu. Iha ne’e maka relasaun dialétika entre ekonomia no biolojia tama iha jogu: kiak tama iha isin no sai moras ida. Labarik ida ne’ebé ladún di’ak tanba malnutrisaun sei sai adultu ho kapasidade serbisu ne’ebé limitadu, ne’ebé iha nia fatin sei kiak nafatin no hahoris jerasaun tuirmai, ne’ebé mós sei sai vulneravel. Isin-manas dengue intensifika siklu ida-ne’e. Hodi la konsege fornese bee-moos no servisu saúde preventivu adekuadu, estadu kapitalista asina ona mandadu mate ba nia sidadaun rihun ba rihun. Nune’e, Xanana ho sistema kapitalista ne’ebé sira defende halo jenosídiu sosiál.

Publikasaun iha loron 27 fulan-Fevereiru tinan 2026 | Hosi : Marxista Revolusionariu Timor Leste

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!