banner liberdade
LITERATURA POLÍTIKANOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Militante FRETILIN reazen ba deklarasaun Jose Reis no husu deskulpa ba komunidade

150
×

Militante FRETILIN reazen ba deklarasaun Jose Reis no husu deskulpa ba komunidade

Share this article

LITERATURA POLÍTIKA, (LIBERDADETL.om) — Foin lalais ne’e, deklarasaun hosi adjuntu Sekretáriu-Jerál Partidu FRETILIN, Jose Reis, hamosu kedan reasaun maka’as hosi militante no simpatijante balun iha partidu laran.

Iha komentáriu ne’ebé publika iha plataforma oioin hosi mídia sosial, Jose Reis afirma prioridade dezenvolvimentu hosi Governu lideradu Kay Rala Xanana Gusmão, liuliu programa hadi’a estrada hosi nasionál ba área remota, la fó benefísiu ba povu.

Tuir Jose Reis, foku primáriu tenke iha distribuisaun ai-han liuhosi programa Sesta-Bazika. Deklarasaun ne’e hamosu preokupasaun iha militante FRETILIN nia leet, ne’ebé kleur ona hein dezenvolvimentu infraestrutura nu’udar baze ba kreximentu nasionál no bem-estar públiku.

Reasaun maka’as ba deklarasaun Jose Reis nian ne’e mai hosi nivel oin-oin militante partidu. Komentáriu ida hanesan ne’e, “Amarildo da Costa” — militante FRETILIN munisípiu Dili afirma, komentáriu ne’e “hakanek diretamente ami-nia aspirasaun, tanba ami hein hela asaun konkreta governu nian hodi hametin estrada nasionál no hadi’a asesibilidade iha área remota.” Tuir Amarildo, rehabilitasaun no konstrusaun estrada nu’udar pasu estratézu ba dezenvolvimentu nasionál, instrumentu vital ba mobilidade, ekonomia lokál, no integrasaun sosiál.

Maria de Fatima militante feto FRETILIN akresenta, programa Sesta-Bazika dalabarak fó benefísiu ba emprezáriu no distributór sira, enkuantu komunidade simu produtu ne’ebé besik ona prazu liu ka laiha kualidade.

“Se partidu foka de’it ba distribuisaun produtu lokál sein konsidera dezenvolvimentu infraestrutura, komunidade sei lakon oportunidade ba tempu naruk atu goza servisu públiku ne’ebé dignu no sustentável,” Maria hateten.

Militante seluk, João Soares afirma, dezenvolvimentu infraestrutura hanesan símbolu sustentabilidade no kompromisu ba dezenvolvimentu ekuitativu. João haree Jose Reis nia komentáriu hanesan tentativa ida atu hamenus ajenda dezenvolvimentu hodi ignora nesesidade estratéjiku komunidade nian.

Nia subliña, laiha estrada seguru no infraestrutura bázika ne’ebé adekuadu, programa distribuisaun ai-han, inklui Sesta-Bazika, fó de’it benefísiu temporáriu no la rezolve problema.

Aleinde hamosu tensaun ho militante, deklarasaun Jose Reis nian hamosu mós preokupasaun kona-ba FRETILIN nia imajen públiku. Tuir Antonio Marques — analista internu partidu nian ne’ebé monitoriza opiniaun públika liuhosi mídia sosiál — komentáriu ne’ebé fó prioridade ba distribuisaun ai-han duké dezenvolvimentu infraestrutura iha poténsia atu hamenus FRETILIN nia eleitabilidade iha eleisaun jerál 2027 no 2028.

Antonio afirma, sosiedade modernu prefere dezenvolvimentu sustentável no investimentu fíziku ne’ebé fó impaktu diretamente ba moris di’ak iha tempu naruk, hanesan asesu ba estrada, estrada, no fasilidade públiku sira seluk.

Catarina Fernandes nu’udar joven militante ida ne’ebé ativu iha kampaña dijitál partidu nian, akresenta deklarasaun ida ne’e mós iha poténsia atu hametin narrativa opozisaun hodi akuza FRETILIN la kompriende nesesidade loloos komunidade.

Tuir Catarina, iha kontestu polítiku atuál, iha-ne’ebé ema iha asesu informasaun liuhosi mídia sosiál no dijitál, komentáriu kontradiz ho aspirasaun públika bele kria deskonfiansa ne’ebé susar atu hadi’a. Nia subliña, líder partidu tenke rekoñese kedas impaktu ida-ne’e no foti asaun koretiva.

Asuntu ida ne’ebé sai preokupasaun ba militante FRETILIN mak sustentabilidade programa Sesta-Bazika nian. Manuel Pereira, destaka katak distribuisaun ai-han liuhosi sesta-bázika fó benefísiu ba negósiu boot no distributór sira. Produtu ne’ebé fahe dalabarak la iha kualidade.

Manuel subliña, programa ne’e la signifikativamente hametin ekonomia lokál maibé fó de’it benefísiu temporáriu ne’ebé la haree ba komunidade nia problema estruturál.

Maria de Fátima subliña mós importánsia hosi ekilíbriu ida entre distribuisaun programa sesta-bázika no dezenvolvimentu infraestrutura. Nia hatete, komunidade rurál presiza liu asesu ba estrada no estrada ne’ebé adekuadu, tanba ida-ne’e loke oportunidade ekonómiku, fasilita distribuisaun sasán, no hadi’a mobilidade. Se laiha apoiu infraestrutura forte, ajuda ai-han hanesan Sesta-Bazika sei la iha impaktu pozitivu ba tempu naruk ba ema nia moris.

Hatán ba deklarasaun Jose Reis nian, militante balun subliña nesesidade atu husu deskulpa formál hosi Sekretáriu-Jerál FRETILIN. Amarildo da Costa afirma, husu deskulpa nu’udar formalidade ida, pasu krusiál ida hodi hadi’a relasaun interna partidu no mantein konfiansa públiku.

“Deskulpa ida sei hatudu katak lideransa partidu nian rona ona aspirasaun hosi nia membru no nafatin iha kompromisu ho objetivu dezenvolvimentu sustentável nian”, Amarildo afirma.

João Soares hatutan, bainhira la halo asaun koretiva, polítika bele sai grave tebes. Nia alerta públiku bele persebe FRETILIN nu’udar partidu fó prioridade ba programa ba tempu badak duke dezenvolvimentu ba tempu naruk.

“Ida ne’e sei fó impaktu ba partidu nia imajen iha eleisaun 2027 no 2028. Ami, militante FRETILIN, hein katak lideransa partidu sei klarifika kedas no husu deskulpa,” esplika João.

Catarina Fernandes subliña, deskulpa ne’e tenke akompaña ho kompromisu loloos ba dezenvolvimentu infraestrutura.

“Deskulpa ida lahó asaun konkretu sei hanesan de’it simbolizmu mamuk. Partidu tenki subliña prioridade hosi konstrusaun estrada hanesan baze ba bem-estar komunitáriu nian”, Catarina hatete.

Kazu ida-ne’e subliña preokupasaun entre FRETILIN nia narrativa polítika interna no militante nia aspirasaun loloos. Deklarasaun Jose Reis kona-ba distribuisaun ai-han liuhosi Sesta-Bazika liu fali dezenvolvimentu infraestrutura, hamosu krítika maka’as hosi militante partidu ne’ebé kleur ona luta ba hametin infraestrutura nasionál.

Militante sira subliña konstrusaun estrada no asesu ba área remota nu’udar instrumentu importante ba igualdade ekonómika no sosiál.

Nu’udar pasu estratéjiku, militante sira rekomenda:

  1. Deskulpa ofisiál ida hosi Sekretáriu-Jerál FRETILIN José Reis, hodi rekoñese impaktu hosi deklarasaun ne’ebé hamosu insatisfasaun interna no persesaun públiku negativu.
  2. Reafirma prioridade dezenvolvimentu infra-estrutura, partikularmente hadi’a estrada no asesu estrada iha nasaun tomak, hodi aliña ho militante no komunidade nia aspirasaun.
  3. 3. Komunikasaun ne’ebé transparente no profisionál entre lideransa partidu no militante sira, hodi garante katak polítika ka deklarasaun públika hotu aliña ho komunidade nia nesesidade.

Militante FRETILIN konsiente asaun ne’e krusiál atu mantein kredibilidade partidu nian molok eleisaun 2027 no 2028. La ho medida korretiva, FRETILIN iha risku atu hasoru persesaun negativu ne’ebé bele fó impaktu ba nia eleitabilidade no konfiansa públiku nian. Deklarasaun públika tenke akompaña ho responsabilidade no konxiénsia ida kona-ba ninia implikasaun sosio-polítika.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!