banner liberdade
LITERATURA POLÍTIKANasionálNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Mehi ida atraza iha odamatan PNTL

27
×

Mehi ida atraza iha odamatan PNTL

Share this article
Imajen: Kandidatu PNTL halo asaun protestu iha Palásiu Governu oin
Imajen: Kandidatu PNTL halo asaun protestu iha Palásiu Governu oin

LITERATURA POLITIKA, (LIBERDADETL.com) — Prosesu rekrutamentu ba potensiál membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) dala ida tan tama iha eskrutíniu públiku. Governu no Komandu-Jerál PNTL nia publikasaun kona-ba rezultadu selesaun foin lalais ne’e hamosu onda protestu ida hosi kandidatu joven sira ne’ebé sente la liu iha selesaun. Ne’e hanesan esperansa boot ida ne’ebé durante ne’e mehi hela maibé atraza ona atu tama iha odamatan PNTL. Duké fó klareza no serteza legál, anúnsiu ne’e hamosu suspeisaun kona-ba prátika ne’ebé la justu, falsifikasaun dadus, no sistema nepotizmu ne’ebé metin  ho forma estruturadu no professional tebes iha prosesu selesaun.

Ba joven timoroan barak, sai membru PNTL nu’udar promesa nanis ona atu forma no serbi ba nasaun ho símbolu responsabilidade morál, no dalan ida atu kontribui ba mantein lei no orden hodi asegura seguransa públika. Tanba ne’e, etapa hotu hosi prosesu selesaun tenke hala’o bazeia ba prinsípiu meritokrasia, transparénsia, no responsabilizasaun. Maibé, realidade ne’ebé maka kandidatu balu konta revela lakuna boot entre ideál no prátika loloos.

Depois Komandu-Jerál PNTL publika lista kandidatu foun PNTL, mosu kedan reasaun hosi foin-sa’e sira, tanba mosu injustisa boot. Tuir komentáriu iha sosial mídia (Facebook), balun ko’alia sai katak, iha munisípiu Likisa, maioria kandidatu foun mai hosi ofisial PNTL nia oan no nia família de’it, inklui munisípiu Baucau, no fatin seluk-tán. Balun ne’ebé tuir teste fíziku, la tuir regras, maibé pasa kompara ho sira seluk ne’ebé iha fíziku di’ak.

Sentimentu triste (deziluzaun) ne’e sente rasik hosi Kandidatu ho inisial JJ, joven ida ho tinan 21 ne’ebé ho konfiansa partisipa iha etapa hotu hosi prosesu selesaun. Nia mai hosi família haraik-an no prepara nia-an ho sériu, tantu fíziku no mentál, hodi pasa iha prosesu selesaun. Maibé, nia esperansa ka mehi lakon leet de’it bainhira lista públika sai, hamosu sentimentu tanis kona-ba baze ba avaliasaun.

“Ha’u tuir etapa hotu ho onestu no dixiplina, maibé rezultadu la reflete esforsu ne’e”, tenik Kandidatu ho inisial JJ ho lian triste. Nia subliña, iha prosesu selesaun tomak, nunka iha feedback ofisiál ruma kona-ba kandidatu sira nia valór. Segredu ida-ne’e, nia hatete, sai fonte boot ida ba deziluzaun no deskonfiansa.

JJ kestiona integridade ekipa rekrutamentu nian hafoin ezamiña naran sira ne’ebé liu tiha ona. Iha nia observasaun, kandidatu sira ne’ebé nia konsidera ladún di’ak liu maka tama ba faze finál. “Ami haree ema balun liu lahó prosesu ida ne’ebé klaru,” nia hatete. Sentimentu ne’e reflete laran triste entre kandidatu sira ne’ebé sente katak prosesu selesaun lakon ona ninia objetividade.

Kandidatu ho inisial JJ ninia deziluzaun lakon sentidu justisa nian. “Ekipa rekrutamentu parese taka matan ba injustisa ne’ebé akontese daudaun,” nia hatete. Ba nia, selesaun ne’ebé la justu prejudika individuál no estraga konfiansa públiku ba instituisaun polísia nu’udar guardiaun ba lei.

JJ nia esperiénsia reflete problema estruturál boot tebes. Rekrutamentu pesoal seguransa iha impaktu ba tempu naruk ba kualidade atendimentu publiku. Bainhira prosesu selesaun hetan estraga hosi alegasaun kona-ba nepotizmu, ofisiál sira nia profisionalizmu iha futuru sei iha risku. Ofisiál sira ne ebé rekruta la bazeia ba kompeténsia iha poténsia atu hafraku dezempeñu jerál instituisaun nian.

Kandidata ho inisial AL, kandidata feto ida ho tinan 20 ne’ebé partisipa iha prosesu selesaun ho motivasaun maka’as atu serbí nasaun, sente triste ne’ebé hanesan. Ba Kandidata ho inisial AL, desizaun atu partisipa iha prosesu selesaun PNTL nu’udar opsaun konsiente ida hodi ultrapasa limitasaun sosiál no ekonómika ne’ebé nia hasoru. Nia haree instituisaun polísia espasu ida ba luta.

Maibé, prosesu selesaun hosik hela kanek emosionál bé klean. “Ha’u sente manipuladu hosi sistema ida ne’ebé la favorese abilidade,” AL hatete. Nia esplika, durante prosesu selesaun, partisipante sira presiza atu kumpre rekizitu rigorozu oioin, hosi prosesu hothotu to’o rekizitu administrativu. Infelizmente, regra rigorozu sira-ne’e la akompaña ho transparénsia iha prosesu avaliasaun.

AL nota, fallansu laiha esplikasaun rasionál. Laiha relatóriu rezultadu teste asesivel, laiha mekanizmu keixa klaru, no laiha espasu ba diálogu entre partisipante no komisaun selesaun. Iha situasaun hanesan ne’e, susar atu evita frustrasaun. “Prosesu selesaun ida-ne’e fó prioridade ba besik liu fali realizasaun,” nia hatete. Deklarasaun ne’e konfirma suspeisaun maka’as katak relasaun sosiál no podér kontinua influensia desizaun ba selesaun ninian.

Fenómenu Kandidatu ho inisial JJ no Kandidata ho inisial AL enfrenta la’ós kazu mukit. Protestu hasoru prosesu selesaun PNTL mosu fila-fali iha tinan hirak ikus ne’e, ne’ebé indika kestaun sistémiku ne’ebé seidauk rezolve. Kada vez lista selesaun fó sai, reasaun públiku iha tendénsia atu hanesan: triste (deziluzaun), deskonfiansa, no ezijénsia ba avaliasaun ida komprensivu.

Prosesu rekrutamentu aparellu estadu tenke bazeia ba prinsípiu governasaun di’ak. Prinsípiu ne’e fó énfaze ba transparénsia, partisipasaun, responsabilizasaun, no estadu direitu. Bainhira prinsípiu ida ignora, lejitimidade instituisaun sai fraku. Kritériu avaliasaun la klaru no asesu limitadu ba informasaun maka indikadór ba transparénsia ne’ebé hafraku prosesu rekrutamentu iha governasaun laran.

Alegasaun kona-ba falsifikasaun dadus ne’ebé sirkula entre kandidatu agrava liután situasaun. Partisipante balu reklama katak, sira hetan irregularidade iha dokumentu administrativu hosi kandidatu ne’ebé susesu. Maski alegasaun ne’e seidauk prova legalmente, maibé laiha esklaresimentu ofisiál hosi governu ne’ebé aumenta espasu ba espekulasaun públika. Silénsiu hosi autoridade hametin de’it persesaun negativu.

Nepotizmu maka kestaun sensivel liu iha kazu ne’e. Iha sosiedade pós-konflitu hanesan Timor-Leste, relasaun parentesku no rede podér dalabarak liga ho prosesu polítiku no burokrátiku. Se la kontrola, nepotizmu bele difikulta esforsu atu harii instituisaun profisionál no inkluzivu. Rekrutamentu PNTL tenke sai ezemplu meritokrasia.

Kandidatu joven sira-nia deziluzaun iha implikasaun sériu. Foin-sa’e maka rikusoin estratéjiku ida ba nasaun. Bainhira lakon konfiansa ba sistema estadu, risku ba apatia politika no sosial aumenta. Ida ne’e bele hamosu siklu indiferensa perigozu ba demokrasia no estabilidade nasionál.

Kandidatu ho inisial JJ no Kandidata ho inisial AL, maski mai hosi istória moris la hanesan, fahe esperiénsia komún ida: sira sente lian no esforsu ema ignora. Sira na’in rua reprejenta joven seluk tau esperansa boot iha instituisaun estadu, maibé ikusmai hasoru sentidu injustisa. Sira nia istória reprezenta ansiedade hosi jerasaun foun hakarak tebes sistema ida onestu no nakloke.

Governu, kona-ba ne’e, iha responsabilidade morál no institusionál ida atu rezolve preokupasaun ne’e. Presiza tebes halo avaliasaun klean kona-ba mekanizmu selesaun PNTL. Fó sai kritériu avaliasaun, fornese asesu ba rezultadu teste, no estabelese mekanizmu keixa independente ida bele sai hanesan pasu dahuluk atu restaura konfiansa públiku.

La ho reforma loloos, protestu hanesan ne’e iha potensiál atu mosu filafali. Aleinde kestaun lista selesionadu PNTL, asuntu ne’e kona-ba futuru instituisaun PNTL no kualidade demokrasia iha Timor-Leste. Forsa seguransa ne’ebé rekruta ho justu sei iha lejitimidade sosiál maka’as, enkuantu prosesu nakonu ho suspeisaun sei hamosu de’it insatisfasaun ne’ebé dura.

Ba Kandidatu ho inisial JJ, deziluzaun ka sentimentu triste ne’e seidauk hamate kompletamente espíritu, maski kanek nia hosik hela klean tebes. Nia espera governu sei rona kandidatu nia lian sente agredidu. Kandidata ho inisial AL iha esperansa hanesan, maski nia admite fiar iha sistema ne’e nakdoko.

Sira nia istória sai hanesan lembransa ida katak iha lista selesaun, iha ema sira ho mehi, serbisu maka’as, no esperansa ba justisa. Bainhira sistema falla atu respeita valór, ida-ne’e sobu konfiansa individuál no mós baze morál hosi instituisaun estadu nian.

Kestaun selesaun PNTL labele haketak hosi enkuadramentu reforma setór seguransa, durante ne’e governu promove beibeik. Reforma ida-ne’e ezije ofisiál profisionál, neutru, no virtuozu. Maibé, reforma sei sai slogan de’it se instituisaun laran harii ho prátika kestionável. Prosesu rekrutamentu pontu partida; kuandu baze ida ne’e frajil, instituisaun nia estrutura sei rahun ho fasil.

Transparénsia hanesan obrigasaun administrativa ida no nesesidade étika ida. Governu iha responsabilidade atu esplika ba públiku oinsá desizaun selesaun halo, indikadór saida maka uza, no sé maka responsavel ba avaliasaun. Bainhira informasaun ida-ne’e la disponivel, suspeisaun sei iha, liuliu iha istória naruk relasaun podér no patronaje nia leet iha burokrasia estadu nia laran.

Kandidatu sira ne’ebé protesta hasoru rezultadu selesaun ezije rekoñesimentu ba prosesu ida justu. Sira ezije klareza, la’ós mizerikórdia. Iha kazu barak, fallansu aseitavel se akompaña ho razaun rasionál no verifikavel. Maibé, fallansu rezulta hosi prosesu taka ida hamosu duni trauma sosiál no deskonfiansa institusionál.

Kandidatu ho inisial JJ nota, dezde anúnsiu selesaun, kandidatu barak hili atu nonook tanba tauk stigma ka presaun. Situasaun ne’e kria kultura nonook ne’ebé perigozu. Bainhira ema ida lakohi ko’alia hasoru injustisa, sistema sala sei persiste la hetan koresaun. Iha estadu demokrátiku, krítika tenke parte ida hosi partisipasaun sidadaun, la’ós ameasa estabilidade.

AL destaka falta reprezentasaun feto iha lista selesaun. Nia kestiona kompromisu instituisaun ba igualdade jéneru, liuliu bainhira kandidatu feto barak prienxe ona rekizitu bé estabelese ona. Dezekilíbriu ne’e, nia argumenta, aumenta tan kamada injustisa ba prosesu selesaun ida problematiku ona. Asuntu jéneru iha rekrutamentu forsa seguransa krusiál tanba relasiona ho perspetiva inkluzividade no justisa sosiál.

Fallansu hosi sistema selesaun justu bele hamosu efeitu domino. Frustrasaun kandidatu joven enfrenta iha potensiál atu dezenvolve indiferensa ba estadu. Iha tempu naruk, ida-ne’e bele hamenus partisipasaun sidadaun nian iha programa nasionál no hafraku ligasaun sosiál entre estadu no sosiedade.

Governu presiza rekoñese lejitimidade instituisaun seguransa nian harii liuhosi autoridade legál no konfiansa públiku. Konfiansa ne’e buras hosi sidadaun sira-nia esperiénsia konkreta interasaun ho estadu, inklui durante prosesu selesaun serbisu. Bainhira esperiénsia sira-ne’e negativu, instituisaun nia imajen sei sai fo’er, molok ofisiál sira hahú servisu iha terrenu.

Avaliasaun independente ida kona-ba prosesu selesaun PNTL hanesan pasu estratéjiku ida. Envolvimentu hosi órgaun supervizaun, akadémiku, no organizasaun sosiedade sivíl sira bele ajuda asegura objetivu no kredibilidade hosi avaliasaun. Etapa ida-ne’e ho objetivu atu rezolve konflitu atuál no atu prevene problema hanesan iha futuru.

JJ no AL nia istória hanesan instantánea ki’ik ida no kestaun boot liu kona-ba jestaun Komandu-Jerál PNTL no Governu nian. Sira reprezenta jerasaun foin-sa’e ne’ebé hakarak kontribui ho dignidade, maibé hetan difikuldade hosi sistema ida seidauk moos. Sira nia lian, moris hosi deziluzaun, no halakon esperansa ba mudansa.

Ikus mai, selesaun PNTL la’os simplesmente se mak pasa no se mak la pasa. Ida-ne’e hanesan reflesaun ida hosi kompromisu estadu nian ba justisa, transparénsia, no futuru hosi nia instituisaun rasik. Se espellu ne’e rahun, saida maka presiza hadi’a, la’ós reflesaun.

Aleinde aspetu prosesuál, kestaun selesaun PNTL nian mós dimensaun étika públika. Justisa prosesuál maka ezijénsia primária ba lejitimidade polítika. Desizaun ida la’ós de’it julga hosi rezultadu finál, maibé mós hosi maneira ne’ebé desizaun ne’e halo. Bainhira prosedimentu selesaun labele fó sai ho nakloke, rezultadu, maski nia forma saida de’it, sei kestiona nafatin. Inserteza ida-ne’e kria todan psikolójiku maka’as. Prosesu selesaun naruk ezije sakrifísiu tempu, enerjia, no osan. Partisipante barak tenke hosik serbisu temporariamente, tuir treinu fíziku intensivu, no aguenta presaun hosi família ne’ebé tau espetativa aas ba sira. Bainhira rezultadu finál fó sai unilateralmente lahó esplikasaun, todan ida-ne’e nakfilak ba triste kle’an.

Situasaun ne’e hatudu fallansu komunikasaun institusionál. Governu presiza kria polítika di’ak no esplika efetivu ba sidadaun sira. Falta komunikasaun ofisiál kona-ba mekanizmu selesaun hafraku governu nia pozisaun no loke espasu ba narrativa alternativa nakonu ho suspeisaun.

Alegasaun nepotizmu iha selesaun ba ofisiál PNTL iha poténsia atu sobu prinsípiu neutralidade forsa seguransa nian. Ofisiál rekruta liuhosi relasaun podér iha tendénsia atu iha lealdade duplu: ba instituisaun no ba rede ne’ebé hili sira. Situasaun ida-ne’e perigozu tanba bele afeta ofisiál sira-nia independénsia hodi hala’o kna’ar aplikasaun lei.

Forsa seguransa iha papél estratéjiku hodi mantein estabilidade sosiál no polítika. Tanba ne’e labele kompromete kualidade rekursu umanu iha instituisaun hirak ne’e nia laran. Selesaun ne’ebé la bazeia ba kompeténsia iha risku atu hamenus padraun profisionál no hafraku kapasidade institusionál iha tempu naruk.

JJ fiar, governu tenke aprende hosi esperiénsia selesaun uluk nian. Nia nota kestaun hanesan mosu beibeik, maibé nunka hetan atensaun sériu. Auzénsia hosi mekanizmu koresaun efetivu hatudu kompromisu fraku ida ba reforma sistema. La ho aprendizajen institusionál, sala hanesan sei kontinua atu repete. Iha parte seluk, AL haree kestaun ne’e teste ida ba jerasaun foun sira nia futuru. Estadu tenke fó espasu justu ba joven sira atu kontribui bazeia ba abilidade. Bainhira espasu ne’e taka, migrasaun foin-sa’e nian, dezempregu, no frustrasaun sosiál sei sai konsekuénsia labele evita.

Selesaun justu iha valór pedagójiku. Serbisu maka’as no integridade iha signifikadu. Inversamente, selesaun nakonu ho suspeisaun hanorin lisaun sala: katak besik no ligasaun importante liu duké kompeténsia. Valór ne’e perigozu se hosik atu metin iha konxiénsia jerasaun foun nian.

Atu hatán ba situasaun ne’e, kandidatu nia ezijénsia labele haree hanesan forma ida dezafiu. Envezde, protestu hanesan espresaun ida hosi partisipasaun sidadania iha vida demokrátiku. Krítika ne’ebé hato’o ho dame no argumentativu hanesan sinál preokupasaun ba estadu, la’ós ameasa ba autoridade.

Governu iha oportunidade atu muda situasaun. Hodi fó sai dadus selesaun, esplika métodu avaliasaun, no halo akompañamentu ho transparénsia ba relatóriu violasaun alegadu, konfiansa públiku bele hetan restaurasaun. Etapa ne’e presiza aten-brani polítiku no kompromisu morál, maibé benefísiu ba tempu naruk boot liu duké kustu.

Selesaun PNTL hanesan reflesaun ida ba relasaun entre estadu ho nia sidadaun sira. Ida-ne’e reflete to’o iha ne’ebé estadu valoriza justisa, meritokrasia, no dignidade umana. Istória Kandidatu ho inisial JJ no AL nu’udar istória ho fallansu individuál, no narrativa ba esperansa bé adia hosi sistema ida seidauk justu tomak.

Se estadu hakarak harii instituisaun seguransa forte no fiar-na’in, entaun reforma tenke hahú kedas iha inísiu. La ho ne’e, esforsu reforma ruma sei sai hanesan ko’alia de’it, enkuantu frustrasaun hosi jerasaun foun kontinua akumula lahó rezolusaun.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!