banner liberdade
NasionálNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Kapítulu foun iha negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste–-Indonézia

258
×

Kapítulu foun iha negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste–-Indonézia

Share this article

NOTÍSIA LITERÁRIA, (LIBERDADETL.com) — Iha loron 19-20 Agostu 2025, Timor-Leste sai uma-na’in ba ronda dahuluk ba negosiasaun fronteira marítima ho Repúblika Indonézia iha kapitál, Dili. Eventu diplomátiku ida-ne’e marka kapítulu ida iha relasaun entre nasaun rua, ne’ebé fahe istória naruk, proximidade jeográfika, no interese estratéjiku iha Sudeste Aziátiku.

Negosiasaun fronteira marítima la’ós akontesimentu ne’ebé mosu derrepente de’it. Antes ida-ne’e, diálogu informál oioin, enkontru tékniku sira, troka informasaun nivel peritu nian akontese ona. Esforsu sira-ne’e ho intensaun atu harii konfiansa no fornese enkuadramentu ida ne’ebé permite nasaun rua ne’e atu tama iha negosiasaun formál ho baze sólidu.

Ofisiál seniór sira husi Timor-Leste no Indonézia sei envolve iha konversasaun estruturadu ho objetivu atu delimita fronteira marítima permanente ida entre nasaun rua ne’e. Negosiasaun marítima formál  akontese hafoin tinan lubuk ida husi diálogu informál, enkontru esploratóriu no troka informasaun téknika sira”, sita iha portal governu, loron 18 fulan-Agostu tinan 2025.

Timor-Leste afirma ninia kompromisu hodi rezolve kestaun fronteira marítima ho dalan pasífiku, bazeia ba lei internasionál, partikularmente Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS). Prinsípiu ida-ne’e reflete dedikasaun ba soberania nasionál, hatudu vontade atu respeita regra multilaterál sira ne’ebé liga parte hotu-hotu iha governasaun marítima globál.

Governu Timor-Leste nafatin komprometidu ba rezolusaun pasífika ba nia fronteira marítima sira tuir lei internasionál no Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS, sigla Inglés). Ronda negosiasaun fronteira marítima ne’ebé sei mai subliña dedikasaun kompartida husi Timor-Leste no Indonézia atu mantein estabilidade rejionál, kaer metin lei internasionál no haburas relasaun viziñu ne’ebé di’ak.

Ronda negosiasaun Dili ne’e reprezenta kompromisu komun entre Timor-Leste no Indonézia hodi mantein estabilidade rejionál no hametin relasaun viziñu ne’ebé di’ak. Akordu ba fronteira marítima sira sei la’ós de’it klarifika aspetu territoriál sira maibé mós sei fornese garantia legál sira ba jestaun rekursu tasi nian, kooperasaun seguransa nian ne’ebé aumenta, no protesaun ba ekosistema marítima sira.

Antes ne’e Timor-Leste halo ona negosiasaun ho susesu kona-ba akordu fronteira marítima ho Austrália liuhosi mekanizmu Konsiliasaun Obrigatória UNCLOS nian. Akordu, ne’ebé asina iha Sede ONU nian, iha Nova Iorke, iha fulan-Marsu 2018, marka marku signifikativu ida iha diplomasia marítima nasaun nian. Esperiénsia ida-ne’e fó presedente ida ne’ebé iha valór no hasa’e konfiansa Timor-Leste nian bainhira hakat ba meza negosiasaun ho Indonézia.

Timor-Leste fahe fronteira marítima ho Austrália no Indonézia.  Iha Marsu 2018 Timor-Leste no Austrália asina akordu ida iha Nasoins Unidas iha Nova Iorke ne’ebé halo delimitasaun ba sira-nia fronteira marítima.  Akordu ne’e hetan liuhusi prosesu Konsiliasaun Obrigatóriu UNCLOS nian.  Negosia fronteira marítima ho susesu ho Indonézia sei permite Timor-Leste atu kompleta nia soberania marítima no direitu soberania, ne’ebé importante tebes ba governasaun efetiva, konservasaun tasi, jestaun rekursu no seguransa nasionál Timor-Leste nian.

Ho susesu estabelese fronteira marítima permanente ho Indonézia sei kompleta Timor-Leste nia mapa soberania marítima. Serteza ida-ne’e sei loke dalan ba jestaun rekursu naturál ne’ebé sustentável, hametin seguransa nasionál, no fó espasu ba dezenvolvimentu ekonómiku bazeia ba tasi. Aleinde ne’e, serteza legál iha fronteira marítima sira maka xave ba governasaun estadu nian ne’ebé efetivu no kredivel liu iha mundu nia matan.

Negosiasaun fronteira marítima entre Timor-Leste ho Indonézia iha Dili la’ós de’it ajenda diplomátika ida, maibé momentu istóriku ida ho poténsia atu hametin fundasaun soberania nian, hametin relasaun bilaterál sira, no afirma knaar nasaun rua nian hodi mantein pás no estabilidade rejionál. Negosiasaun sira-ne’e hein atu hamosu akordu ida ne’ebé justu, transparente, no sustentável ba benefísiu jerasaun atuál no futuru nian.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!