JUSTISA, (LIBERDADETL.COM) — Prosesu konsultasaun públiku ne’ebé Konsellu Imprensa Timor-Leste (CITL) hala’o ho parte interesada mídia nian hodi hatán ba nesesidade atu halo alterasaun ba Lei Komunikasaun Sosiál. Atividade ida-ne’e hetan motivasaun hosi nesesidade atu rekonstrui enkuadramentu legál komunikasaun nian hodi aliña ho dinámika lalais no kompleksu hosi era dijitál.
Narrativa ida-ne’e subliña importánsia hosi partisipasaun ativu hosi ofisiál mídia nian, asosiasaun jornalista, no instituisaun independente hodi dezenvolve lei ne’ebé proteje liberdade imprensa, no rezolve dezafiu hosi dezinformasaun, algoritmu dijitál, no protesaun ba direitu públiku. Prosesu ida ne’e reflete oinsá CITL hala’o papél estratéjiku nu’udar ponte entre étika jornalístika, polítika públika, no dezenvolvimentu iha teknolojia komunikasaun modernu.
Ho espíritu atu mantein relevánsia no adaptabilidade sistema jurídiku komunikasaun nasionál nian, Konsellu Imprensa Timor-Leste (CITL) hala’o enkontru estratéjiku ida iha loron 5 fulan-Agostu tinan 2025, iha Dili, hodi ko’alia kona-ba proposta alterasaun Lei Komunikasaun Sosiál. Sorumutu ne’e ho natureza konsultativu, no sai hanesan plataforma ida ba diálogu polítika entre CITL no xefe redasaun, asosiasaun jornalista, no figura prinsipál iha mídia nasionál, iha evolusaun ba transformasaun dijitál.
Iha salaun enkontru CITL nian, akontese diskusaun klean, ne’ebé partisipa husi Prezidente no membru Konsellu Imprensa, Diretór Ezekutivu, no pesoál tékniku instituisaun nian. Marka prezensa mós reprezentante hosi asosiasaun jornalista profisionál, dirijente meiu komunikasaun sosiál privadu no públiku, inklui Prezidente Konsellu Administrasaun Ajénsia Notísia Nasionál TATOLI.IP.
Fórum tomak reprezenta parseria estratéjiku entre reguladór independente no komunidade imprensa nian hodi hatán ba dezafiu lejislativu ne’ebé diretamente relevante ba ekosistema mídia dijitál kontemporáneu.
Proposta alterasaun ne’ebé CITL hato’o bazeia ba nesesidade atu atualiza norma legál ne’ebé la adekuadu ona atu hatán ba ezijénsia tempu nian. Regulamentu, ne’ebé estabelese iha kuadru analójiku, agora presiza atu hetan transformasaun substansiál hodi proteje públiku nia direitu ba informasaun enkuantu hametin étika profisionál jornalístika iha paizajen dijitál.
CITL prevee revizaun ne’e la’ós hanesan restrisaun, maibé hanesan forma protesaun konstitusionál ida ba pratikante mídia nian no públiku en-jerál hasoru distorsaun informasaun, informasaun sala, no implikasaun oioin hosi algoritmu komunikasaun foun.
Diskusaun ida-ne’e mós sai hanesan arena ida ba partisipasaun públika ne’ebé signifikativu. CITL aprezenta esbosu inisiál hosi alterasaun, no konvida ho nakloke input substantivu hosi parte hotu-hotu ne’ebé prezente. Partisipante espresa hanoin oioin, hahú hosi importánsia hosi liberdade imprensa ne’ebé legalmente garantidu to’o nesesidade atu estabelese enkuadramentu étiku ida ba distribuisaun konteúdu dijitál.
Proposta oioin subliña importánsia hosi definisaun klaru iha artigu foun ne’ebé aborda mídia sosiál, protesaun dadus pesoál, no responsabilidade hosi plataforma dijitál, ne’ebé agora hala’o papél dominante iha fluxu informasaun públika nian.
Konseptualmente, reforma lei komunikasaun sosiál ne’ebé CITL propoin ho objetivu atu kria sistema legál ne’ebé inkluzivu, preditivu, no responde ba mudansa tempu. Alterasaun ne’e hein atu hametin arkitetura komunikasaun nasionál Timor-Leste nian, liuhosi regulamentu tékniku, liuhosi rekoñesimentu ba papél estratéjiku jornalizmu nian iha salvaguarda demokrasia, lia-loos, no transparénsia governu nian.
Ho abordajen deliberativu no partisipativu, Konsellu Imprensa afirma ninia kompromisu atu uza regulamentu nu’udar instrumentu represaun nian, nu’udar mekanizmu ida atu proteje direitu fundamentál, partikularmente liberdade espresaun no liberdade imprensa nian. Inisiativa ida-ne’e mós reflete konxiénsia koletiva ida katak lei labele atraza iha realidade dijitál ne’ebé maka evolui daudaun.
Etapa tuirmai sei envolve konsulta adisionál ho setór akadémiku, sosiedade sivíl, no autoridade lejislativa hodi hadi’a esbosu finál hosi proposta lei nian. CITL kumpre ninia knaar nu’udar tutela ba étika imprensa no liberdade bazeia ba lei, nu’udar reguladór, fasilitadór ba diálogu nasionál kona-ba komunikasaun ne’ebé saudavel no demokrátiku.
Konsellu Imprensa Timor-Leste nia inisiativa atu altera Lei Komunikasaun Sosiál hanesan medida administrativa ida, halo parte iha kompromisu nasionál ida atu mantein kualidade demokrasia liuhosi hametin pilár informasaun responsavel nian.
Iha avansu teknolójiku ne’ebé maka evolui beibeik, lei labele paradu. Ida-ne’e tenke evolui ho tempu no iha abut iha nesesidade loloos sosiedade nian. Partisipasaun nakloke husi komunidade imprensa iha forum konsultasaun ida-ne’e reflete konxiénsia koletiva ida kona-ba importánsia atu kria espasu regulatóriu ida ne’ebé inkluzivu, preditivu, no étiku.
Transformasaun regulatóriu ida-ne’e kona-ba testu legál, oinsá estadu garante públiku nia direitu ba informasaun ne’ebé loos, justu no dignu. Iha ne’e mak CITL nia pozisaun estratéjiku iha—nu’udar kontroladór ba narrativa, guarda ba prinsípiu, fasilitadór ba diálogu, no ema ne’ebé halo polítika ne’ebé fó apoiu ba valór demokrátiku Timor-Leste nian.