banner liberdade
Nasionál

Erru iha prepagu eletrisidade ameasa sidadaun sira-nia ekipamentu

20
×

Erru iha prepagu eletrisidade ameasa sidadaun sira-nia ekipamentu

Share this article

DILI, TIMOR LESTE (LIBERDADETL) — Perturbasaun pulsa listrik mosu insatisfasaun iha munisípiu hotu inklui iha kapital Dili, Timor-Leste. Aumentu no tun tensaun la estavel hamosu problema ho kontadór pré-pagu, token la konsege lee, no enerjia derepente kotu lahó informasaun. Situasaun ne’e nu’udar insidente izoladu no hanesan padraun ida akontese beibeik hamosu preokupasaun públiku.

Investigasaun iha terenu hatudu keixa hanesan: hafoin enxe, enerjia la to’o kedas iha uma. Konsumidór balu tenke hatama fali kódigu dala barak molok sistema hatán. Iha kazu balu, enerjia lakan ba tempu badak no depois mate fali. Indikasaun ne’e hatudu ba kestaun tékniku ho rede distribuisaun no sistema leitura kontadór.

Nu’udar fornesedór servisu enerjia nasionál, Eletrisidade Timor-Leste (EDTL) mak responsavel tomak ba estabilidade fornesimentu. Maibé, realidade iha terrenu hatudu monitorizasaun kualidade rede fraku, falta resposta lalais ba keixa, no falta transparénsia kona-ba kauza interupsaun.

Estragu ba dispozitivu eletróniku maka konsekuénsia notavel liu. Televizaun, jeleira, komputadór, no mós bomba bee nian suspetivel ba ahi tanba aumentu tensaun derepente. Tékniku eletróniku balu iha Dili relata simu aumentu iha reparasaun dispozitivu iha fulan hirak ikus ne’e, partikularmente ba komponente fornesimentu enerjia ne’ebé hetan estragu tanba korrente instável.

Ba negósiu ki’ik, interupsaun signifika lakon finanseiru. Loja, negósiu fotokópia, no mós loja ai-han konjeladu hetan interupsaun operasionál. Produtu hetan estragu, serbisu atraza, no kliente sira hetan redusaun. Inserteza fornesimentu enerjia iha impaktu diretu ba ekonomia lokál.

Situasaun ne’e hamosu estrese psikolójiku. Bainhira enerjia mate lahó padraun klaru, labarik sira nia aprendizajen hetan interupsaun, serbisu uma hetan atrazu, no nesesidade báziku  hanesan bee-moos hetan afetadu tanba depende ba bomba elétriku.

Fonte tékniku oioin temi kauza posivel sira, inklui:

  1. Infraestrutura rede distribuisaun tuan ona seidauk hadi’a ho didi’ak.
  2. Sistema medisaun pré-pagu sensivel ba flutuasaun tensaun.
  3. Aumenta karga eletrisidade nian lahó planeamentu kapasidade adekuadu.
  4. Supervizaun iha kampu la konsistente.
  5. La ho auditoria independente ba rede distribuisaun nasional, publiku simu de’it esplikasaun jeral la ho detallu tekniku verifikavel.

To’o ohin loron, komunikasaun ofisiál iha tendénsia atu sai normativu: interupsaun refere hanesan “kestaun tékniku temporáriu”. Laiha relatóriu públiku kona-ba avaliasaun sistema, oráriu manutensaun komprensivu, ka eskema kompensasaun ba konsumidór afetadu. Maibé, tuir padraun servisu públiku modernu, responsabilizasaun maka obrigasaun fundamentál.

Auzénsia hosi mekanizmu kompensasaun ida reforsa persesaun katak lakon maka suporta tomak hosi públiku. Konsumidór kontinua selu ba eletrisidade, enkuantu risku ba estragu ekipamentu, nia na’in maka responsabiliza.

Problema ida-ne’e labele haree hanesan interupsaun rutina ida. Bainhira fallansu repete akontese, problema hatudu ba frakeza estruturál iha jestaun enerjia nasionál.

Presiza pasu konkretu:

  1. Auditoria téknika ida komprensivu ba rede distribuisaun.
  2. Modernizasaun ba sistema kontadór pré-pagu.
  3. Transparénsia iha relatóriu interupsaun no oráriu manutensaun.
  4. Mekanizmu kompensasaun ba kliente afetadu.
  5. Fiskalizasaun independente ba dezempeñu operasionál EDTL.

Eletrisidade hanesan nesesidade báziku ba dezenvolvimentu nasionál. Se kualidade servisu kontinua sai problematiku sein melloramentu seriu, konfiansa publiku iha jestaun infraestrutura nasional sei erode liu tan.

Erru iha kréditu eletrisidade la’ós problema tékniku. Sira reflete kestaun governasaun ne’ebé tenke rezolve kedas molok lakon sosiál no ekonómiku hada’et lahó kontrolu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!