banner liberdade
Opiniaun públiku

Diseminasaun manifestu no dezafiu étika komunikasaun públika iha Timor-Leste

262
×

Diseminasaun manifestu no dezafiu étika komunikasaun públika iha Timor-Leste

Share this article

OPINIAUN PÚBLIKU, (LIBERDADETL.com) — Fenómenu hosi manifestu ne’ebé sirkula iha pájina Facebook hosi ema adultu balu iha Timor-Leste, loke ona diskusaun sériu ida kona-ba oinsá jere, verifika, no kontabiliza informasaun públika. Publikasaun ne’ebé sirkula kontein opiniaun no reklamasaun relasiona ho krime transnasionál, sirkulasaun osan ilegál, no envolvimentu potensiál hosi figura balu. Iha diskusaun ida-ne’e presiza aprosima analítiku krítiku ida atu distinge entre faktu, propaganda, no espekulasaun.

Preokupasaun kona-ba infiltrasaun krime organizadu iha Timor-Leste lejítimu. Alerta hosi Gabinete Nasoins Unidas nian ba Droga no Krime (UNODC), no relatóriu hosi mídia internasionál kona-ba sentru fraude, rede jogu ilegál, no deportasaun hosi figura hanesan Arnolfo Teves, indika katak eziste risku loloos ida. Maibé, la’ós informasaun hotu ne’ebé sirkula iha mídia sosiál bele konsidera válidu bainhira laiha verifikasaun sistemátiku.

“Informasaun ne’ebé konta iha pazina Facebook ema boot balun nian, fo hatene katak iha preokupasaun legítimu kona-ba infiltrasuan krime organizadu iha Timor-Leste. Parte ida ne’e sustenta ho alerta ofisiál husi UNODC no publika sira iha mídia internasionál kona-ba scam centers, atividade ilegál no kazu kriminál mak envolve Timor-Leste (hanesan deportasaun Arnolfo Teves). Informasaun hirak ne’e presiza atu tetu no halo estudu,  tanba iha parte balu ne’ebé seidauk alinea ho evidénsia no dokumentál klaru”.

“Alegasaun kona-ba aviaun lori osan millaun dolar ba Oe-Cusse sei presiza prova ne’ebé verifikável husi diresaun kompiténsia sira hensan; rekordu vôo, dokumentu alfândega NSST.  Se publika informasaun la ho baze ka fundamenta ho faktu ruma, ne’e hanesan idea propaganda ida ne’ebé publika hodi gaña ema seluk atu gosta ita nia postura maibé, komprende sala hela ka gagal paham”.

Reklamasaun ida hanesan ne’e mak alegasaun katak aviaun ida tula osan tokon ba Oe-Cussi. Iha reklamasaun hanesan ne’e bele konsidera de’it válidu bainhira iha evidénsia primária hosi instituisaun ida ne’ebé iha autoridade, hanesan rejistu ofisiál voo nian, dokumentu alfándega ne’ebé jere hosi Ajénsia Seguransa Nasionál (NSST), ka relatóriu investigativu hosi instituisaun finanseira. La ho verifikasaun hosi autoridade relevante, informasaun ne’e vulneravel tebes atu hetan klasifikasaun hanesan propaganda dijitál—konstrutu diskursivu ida ne’ebé ho objetivu atu influensia opiniaun públika lahó apoiu faktuál.

Evidénsia maka esénsia hosi kredibilidade. Manifestu polítiku ka sosiál ne’ebé divulga ka públika sei iha podér argumentativu se pontu ida-idak bele hetan apoiu hosi dadus ne’ebé verifika ona. Se lae, manifestu ne’e hanesan liu platitude ida ne’ebé laiha substánsia, hanesan de’it instrumentu ida ba ajitasaun hodi hetan simpatia, maibé bele halo públiku intrepta sala.

“Saida sai materia provas hodi fo justifikasaun ba ita nia informasaun? Manifestu  hirak ne’ebé públika ona sei hetan forsa no kredibilidade, sewainhira Distingue klaru no faktu verifikadu selae, ita naran hakilar mas ne’e hanesan propaganda no lia bobar”.

“Tanba ne’e, informasaun kona-ba kontéudu manifestu  husi publikasaun ema boot balu nian presiza iha verifikasaun husi autoridade relevante nune’e bele halo inspeksaun ho rigor no buka hatene movimentu ka sirkulasaun osan nian.  Atu klean liu tan, bele komunika mos banku sira ne’ebé iha kompiténsia ka sai orgaun ida ne’ebé iha skill no koñesimentu atu halo avilausaun ba sirkulasaun osan tuir informasaun nakloke sira ne’ebé espalha  iha públiku.

Alende ne’e, PCIC iha Kompiténsia atu investiga krime boot no komplikadu, iha mós artigu seluk ne’ebé hatete katak, PCIC iha autoridade hodi halo investigasaun ba krime sira hanesan: burla informática (scam online) no jogu ilisitu”.

Tanba ne’e, autoridade estadu iha obrigasaun atu avalia no investiga konteúdu hosi manifestu hanesan ne’e. PCIC (Policia Científica de Investigação Criminal), tuir nia mandatu legál, iha kompeténsia atu investiga kazu sériu relasiona ho fraude online, jogu ilegál, no brankeamentu kapitál. Iha parte seluk, instituisaun bankáriu bele hala’o papél ida hodi monitoriza sirkulasaun fundu sira-nian, tanba iha mekanizmu análize tranzasaun nian ne’ebé bele deskobre padraun movimentu osan nian ne’ebé suspeitu.

“Karik iha konfiansa ne’ebé mihis hodi halo investigasaun ba krime sira iha leten, bele estabelese ekipa ida no kompostu husi reprezentante estadu, Sosiedade Sivil no Observador Internasional sira ka envolve UNODC no organizasaun internasional sira seluk tan hodi hatutan transparensia ka fo prova ba asumsaun sira ne’ebé absordu ka mamuk”.

“Estadu presiza kria mekanizmu seguru atu rekolla informasaun hotu-hotu hodi responde ba informasaun falsu ka sai materia propaganda ba opozisaun politika sira hodi halo atake.

Iha ona informasaun ne’ebé sai ona materia propaganda hodi halo azitasaun mamuk sira. Tanba ne’e, tenki mobiliza nafatin no fo kompiténsia nafatin ba orgaun kompitente sira atu reforsa ligasaun ho Interpol, ASEAN no ONU atu partilha informasaun kona-ba rede kriminál nomos bele husu ajuda teknika no kapasidade legál husi parseiru internasionál”.

Karik kapasidade doméstika haree hanesan limitadu, estabelese ekipa investigasaun independente ida ne’ebé envolve reprezentante estadu, organizasaun sosiedade sivíl, no observadór internasionál maka opsaun estratéjiku ida. Kolaborasaun ho UNODC, Interpol, no ASEAN sei hametin lejitimidade investigasaun nian enkuantu aumenta transparénsia públika. Iha komunikasaun polítika, pasu ida-ne’e mós hamenus risku ba prejuizu institusionál, tanba supervizaun esterna bele prevene manipulasaun ba rezultadu investigasaun.

Estadu mós presiza estabelese mekanizmu komunikasaun krize ida hodi responde ba difuzaun informasaun falsu. La ho estratéjia resposta ida ne’ebé efetivu, informasaun ne’ebé la verifikadu sei hamoris propaganda hosi opozisaun polítika no hamosu deskonfiansa públiku ba governu. Esperiénsia hosi nasaun oioin hatudu katak manipulasaun informasaun iha mídia sosiál bele destabiliza estabilidade polítika no ameasa seguransa nasionál bainhira la maneja ho profisionál.

“Timor-Leste nia estabilidade polítiku no seguransa sei hetan ameansa sewainhira ema boot sira ne’ebé iha ukun lakohi halo koordenasaun hodi hamos informasaun falsu sira ne’ebé iha probabilidade bo’ot atu fo ameansa ba seguransa nasionál no estabilidade governativa”.

“Atu defende soberania estadu, kredibilidade governu, no direitu povu presiza iha provas kredible no laiha intensaun oin-oin ka servisu hamutuk ho parte seluk hodi fo oportunidade ba parte balun hodi ataka Estadu ne’ebé ema boot ne’e rasik envolve no nia resposabilidade”.

“Ema boot ne’e koko atu sai heroi iha prosesu lubuk ida maibe, nia haluha katak, situasaun sira ne’e karik akontese duni sira ne’e mos hola parte tanba agora dadaun sira mak ukun hela ka organiza hela sistema estadu no moris povu nian durante tinan 5 no bele ba tempu naruk nian. Labele nega responsavel jeral iha imi nia kabas hodi fo todan ba seluk ida atu lori, lae ema bolu ita dehan bom aproveitu”.

Atu konklui, Timor-Leste nia estabilidade só bele mantein ho kombinasaun verifikasaun dadus, transparénsia institusionál, no koordenasaun internasionál. Kredibilidade governu nian harii la’ós de’it liuhosi retórika, maibé liuhosi kompromisu ba evidénsia ne’ebé bele verifika legalmente. Se manifestu ka publikasaun adultu iha Facebook uza hanesan instrumentu propaganda ne’ebé laiha baze, la’ós de’it governu nia reputasaun maibé mós soberania nasaun nian no nia povu nia direitu sei iha risku. Atór polítiku no institusionál hotu fahe responsabilidade. Fó sala ba ema seluk ka tenta atu hatudu sira-nia an hanesan eroi mesak ignora realidade katak sistema estadu nian funsiona ho kolaborativu iha tinan lima ikus ne’e. Tanba ne’e, sidadaun hotu nia kna’ar prinsipál mak atu garante ezatidaun informasaun, hametin autoridade legál, no salvaguarda estadu nia integridade hosi infiltrasaun hosi propaganda no rede kriminozu transfronteirisu.

Hosi: Smmll

Estudante komunikasaun sosiál

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!