banner liberdade
NOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWSOpiniaun públiku

Brígida Correia kandidata ba Reitora UNTL perióde 2026-2031

603
×

Brígida Correia kandidata ba Reitora UNTL perióde 2026-2031

Share this article

OPINIAUN PUBLIKU, (LIBERDADETL.com) — Lideransa feto iha organizasaun mak sai asuntu importante para dezenvolvimentu sosiedade no ekipa profesionál iha loron-loron. Iha tempu uluk, feto barak hasoru limite ba partisipasaun iha pozisaun lideransa; maibé agora mudansa sosial, edukasaun, no politika hodi eleva direitu igual no fó oportunidade boot liu ba feto atu komanda, influênsia nomós halo desizaun estratéjiku.

Líder feto sira kompriende dinamika relasionál, iha abilidade komunikasaun ne’ebé forte, no mostra koñesimentu profunda kona-ba kolaborasaun, empatia, no rezilénsia.

Suku atributu ne’e halo lideransa feto sai valór adisionál ba organizasaun, tanba sira bele fo kontribuisaun ba inovasaun, dezenvolvimentu kultura traballu saudavel, no kapasidade atu solusiona problema ho perspetiva inkluzivu.

Nune’e, promosaun lideransa feto nu’udar igualdade nomós estratézia intelizénte ba Lideransa feto iha nivel mundiál sai tópiku ne’ebé importante tanba dezenvolvimentu sosial, ekonomiku no polítiku depende mos ba partisipasaun igual hosi ema hotu.

Tempu to’o ona ba ita hotu, no ba Timor-oan tomak, atu fó konfiansa ba lideransa feto sira iha instituisaun Estadu. Estadu  kontínua produs lideransa feto ne’ebé forte no kapas, hanesan Señora Brígida Correia, feto ida ne’ebé kompriende responsablidade públiku, iha kapasidade, dedikasaun no komitmentu atu halo mudansa boot iha área edukasaun superior.

Agora tempu  ba ita hotu atu hakat hamutuk hodi apoiu Señora Brígida Correia hodi sai Reitora foun UNTL iha eleisaun foun. Ho apoiu tomak, ita bele hadia UNTL no lori ba mudansa signifikativu iha administrasaun, polítika institusionál no sistema lideransa.

Ba períodu 2026–2031, ita presiza lideransa ida ne’ebé potensiál, kapas no vizionáriu atu transforma UNTL sai sentru “exselénsia”. Ita iha fiar katak Señora Brigida bele lori mudansa ne’e, hanesan ema ne’ebé hanoin boot, servisu ho silénsiu maibé ho rezultadu, no sei kontinua hodi hadia institusaun ida-ne’e tuir mehi ne’ebé povu no estadu.

Ho lideransa Señora Brígida Correia, UNTL sei tama iha etapa foun, ne’ebé livre hosi violasaun kruel no lori hela direitu ba futuru di’ak liu ba estudante, akademiku no sosiedade Timor oan no mai ho Objetivu, Misaun, Vizaun no Programa sira hanesan;

Objetivu Geral Estratejiku:

Transforma UNTL ba Universidade publika moderna no internasionalmente rekoñesida, ne’ebé kontribui ho forma efetiva ba dezenvolvimentu umanu no dezenvolvimentu ba Timor-Leste

Misaun:

Forma sidadaun kritiku no profissional ne’ebé kualifikadu, hatutan koñesimentu siéntifiku,  teknolojiku no konstrui ba dezenvolvimentu sustentavel no kultural Timor-Leste nian.

Vizaun:

Sai Universidade  de Exelênte, rekoñesida nasional, rezional (ASEAN) no internasionalmente ne’ebé promove inovasaun, inkluzaun sosial no dezenvolvimentu umanu.

Programa

  1. Reforma Akademiku no Melloria Kualidade Ensinu;
  2. Fortalesimentu Investigasaun, Inovasaun no Transferensia Koñesimentu
  3. Boa Governasaun, Sustentabilidade no Modernizasaun Jestaun Rekursus
  4. Internasionalizasaun no Kooperasaun Estratejiku
  5. Inkluzaun, Ekuidade, Bem-estar Universitáriu no Impaktu Sosial;
  6. Valorizasaun ba Lingua, Kultura, Arte no Empreendedorismo;
  7. Extensaun Universitaria no Impaktu Sosial ka Momunitaria;
  8. Modernizasaun infrastruturas, Instalasaun no Transformasaun Digital.

Presiza akumula hanoin hotu katak, lideransa feto iha mundo la’ós de’it atu foku liu-ba direitu humanus maibé mos fator importante seluk nomos  dezenvolvimentu sustentável. Organizasaun ne’ebé inklui feto iha pozisaun poder normalemente hetan rezultadu di’ak liu, tanba diversidade iha lideransa fó pespektiva fresku, solusaun kreativu no desizaun  mais adekuada.

Lideransa feto iha nivel mundiál sai tópiku ne’ebé importante tanba dezenvolvimentu sosial, ekonomiku no polítiku depende mos ba parteisipasaun igual hosi ema hotu.

Hosi organizasaun privadu to’o instituisaun públiku, feto barak agora tama hosi nivel  Diretór to’o pozisaun polítiku hirák hanesan primeiru-ministru no prezidente. Mudansa ne’e rezulta hosi investimentu iha edukasaun, lei anti-diskriminasaun, no kampanha internasionál atu fó valor ba lideransa inkluzivu.

Estudu internasionál hatudu katak organizasaun ne’ebé iha líder feto barak, normalemente kontinua ho; Desizaun mais prudente no balanseadu, Kultura traballu ne’ebé inkluzivu no saudavel, Komunikasaun klaru, Aumentu inovasaun tanba perspektiva ne’ebé diversu, Rezultadu ekonomiku ne’ebé melhor.

La’ós katak feto lidera igual mosu ho mane; uluk estilu lideransa depende hosi ema-idividu. Maibé, pratika global hatudu katak feto líder sira komum hanesan; Iha komunikasaun empátiku, Pratika kolaborativu liu ba dezizaun, Kapasidade atu rezolve konflitu ho abordajen humanista, Reziliénsia bainhira hasoru krize no Klarifika prioridade no mosu transparénsia.

Feto iha lideransa  importante tebes tanba sira lori perspektiva ne’ebé diversu, sensibilidade ba komunidade, no abilidade atu lidera ho empatia. Lideransa feto mos aumenta justisa no igualdade iha estruktura sosiedade, halo desizaun sai balansu liu tan, no fó inspirasuan ba jerasaun foun. Bainhira feto hetan espasu no oportunidade atu lidera, institusaun, komunidade no nasaun sei benefisia hosi liafuan, vizuan no estratéjia ne’ebé saudavel no inkluzivu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!