banner liberdade
EDITÓRIALNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Ativista estranjeiru habelar ideolojia krítiku anti-governu iha Timor-Leste, ho vistu turístiku: Kazu Safii subar iha rede polítika

515
×

Ativista estranjeiru habelar ideolojia krítiku anti-governu iha Timor-Leste, ho vistu turístiku: Kazu Safii subar iha rede polítika

Share this article

EDITÓRIAL, (LIBERDADETL.com) — Soberania Estadu nu’udar prinsípiu fundamentál iha direitu internasionál no konstituisaun nasionál. Nasaun ida-idak iha direitu atu regula sé maka bele tama, hela, no hala’o atividade iha nia territóriu laran. Iha kontestu Timor-Leste nian, Lei No. 11/2017 kona-ba Imigrasaun fornese baze legál ne’ebé forte hodi prevene kualker utilizasaun sala ba lisensa estadia, inklui vistu turístiku ne’ebé uza ba atividade polítika ka ideolójika. Kazu Safi’i Kemamang, sidadaun Indonézia ida ne’ebé tama iha Timor-Leste ho vistu turístiku maibé hala’o formasaun sosiál no diseminasaun ideolojia ne’ebé krítiku ba governu, hamosu kestaun sériu kona-ba aplikasaun lei imigrasaun, seguransa nasionál, no potensiál subversaun estranjeiru ba jerasaun foun sira.

Lei No. Lei No. 11/2017 esplisitamente hateten katak titulár vistu turístiku sira bele envolve de’it iha atividade rekreasaun, pesoál, ka família nian, lahó envolvimentu iha atividade profisionál, relijiozu, polítiku, ka ideolójiku.

Artigu xave mak hanesan inklui:

Artigu 6(1): “Visa fó ba objetivu ne’ebé maka hateten ona no labele uza ba objetivu seluk ne’ebé maka la permite hosi tipu vistu nian.”

Artigu 20(3): “Titulár vistu turístiku hetan bandu maka’as atu envolve iha atividade ne’ebé kontein elementu polítiku, relijiozu, ka ideolójiku, formasaun, ka diseminasaun ne’ebé bele perturba orden públika.”

Artigu 30(2): “Violasaun sira ba provizaun vistu nian bele sujeita ba sansaun sira iha forma deportasaun, bandu ba re-entrada, no asaun legál sira seluk.”

Iha kazu Safi’i Kemamang nian, atividade formasaun polítika no diseminasaun doutrina ne’ebé krítiku ba governu kontradiz diretamente ho artigu sira-ne’e.

Relatóriu ne’ebé durante ne’e públiku asesu indika katak, Safii ninia atividade tama iha kategoria indotrinasaun ideolójika ne’ebé alvu ba juventude no estudante sira, ho objetivu atu forma opiniaun públika hodi rejeita lejitimidade governu Xanana Gusmão nian.

Aprosimasaun ne’ebé uza hanesan estratéjia edukasaun polítika eskerda radikál, ho narrativa kona-ba luta klase nian, kontrolu elite nian ba estadu, no nesesidade ba revolusaun kulturál ida.

Afiliasaun polítika lokál ne’ebé proteje atividade hirak ne’e, partikularmente atór sira ne’ebé iha ligasaun ho sírkulu FRETILIN nian, hatudu ezisténsia rede polítika rai-laran ne’ebé kolabora ho ajenda estranjeiru. Ida-ne’e bele klasifika hanesan forma ida hosi komplisidade iha subversaun kmaan hosi estadu.

Ameasa prinsipál sira hosi atividade sira-ne’e inklui:

  1. Radikalizasaun ba jerasaun foun sira liuhosi kanál edukasionál informál ne’ebé la hetan monitorizasaun hosi estadu.
  2. Estragus ba lejitimidade governu konstitusional liu husi enfrakesimentu narrativa istoriku luta nasional nian.
  3. Fragmentasaun ideolojia no identidade nasionál, ne’ebé bele hamosu instabilidade sosio-polítika ba tempu naruk.

Iha kuadru ida-ne’e, Artigu 2 Konstituisaun RDTL, ne’ebé afirma soberania nasionál no bandu interferénsia estranjeiru iha asuntu rai-laran, nu’udar prinsípiu krusiál ne’ebé tenke kaer metin.

Solusaun no pasu estratéjiku husi estadu;

  1. Aplikasaun rigorozu ba lei imigrasaun nian: Governu tenke deporta kedas Safii no tau nia iha lista Negra.
  2. Investigasaun ba rede lokál: Halo auditoria ba ONG sira, instituisaun edukasionál, no figura polítika ne’ebé fó apoiu ka fasilita atividade ilegál sira-ne’e.
  3. Halo kampaña ba nasionalizmu no istória luta nian: Hametin literasia istória nasionál iha eskola no universidade sira ne’e nesesáriu atu prevene jerasaun foun sira atu labele hetan manipulasaun ho fasil.
  4. Hametin kooperasaun entre ajénsia: Kolaborasaun entre autoride seguransa, Ministériu Interiór, no Diresaun Imigrasaun tenke hasa’e ba deteksaun sedu ba infiltrasaun ideolójika estranjeiru.
  5. Diplomasia preventiva: Ministériu Negósiu Estranjeiru presiza hasai nota diplomátika ida ba Indonézia nu’udar forma represaun ida ba asaun husi ninia sidadaun ne’ebé viola lei Timor-Leste.

Kazu Safi’i Kemamang fó sai vulnerabilidade sistema imigrasaun no seguransa ideolójika iha Timor-Leste. Se la rezolve kedas, insidente ne’e bele hamosu presedente ne’ebé ladi’ak no loke oportunidade luan liután ba infiltrasaun estranjeiru ne’ebé ho objetivu atu sobu unidade nasionál.

Nu’udar nasaun ne’ebé moris hosi luta naruk, Timor-Leste iha obrigasaun atu proteje nia espasu públiku, instituisaun estadu, no jerasaun foin-sa’e sira hosi infiltrasaun doutrina ne’ebé kontra konstituisaun no identidade nasionál.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!