banner liberdade
NOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWSSeguransa

Akadémiku husu Natercia Martins foti asaun rigor hasoru Olivio Pinto nune’e bele tane dignidade RDTL

29
×

Akadémiku husu Natercia Martins foti asaun rigor hasoru Olivio Pinto nune’e bele tane dignidade RDTL

Share this article
Imajen: Superintendente Xefi Natercia Martins
Imajen: Superintendente Xefi Natercia Martins

SEGURANSA, (LIBERDADETL.com) — Iha problema sériu ne’ebé akontese beibeik hosi pasajen fronteira, liu-liu foin lalais ne’e, iha área fronteira Terrestre Batugade, iha ne’ebé instituisaun imigrasaun hala’o papél estratéjiku ida nu’udar guarda soberania nian. Polítika hotu ne’ebé adota lnu’udar administrativu no mós reflete integridade nasaun nian iha komunidade nasionál no internasionál nia matan.

Hosi akontesimentu ne’ebé viral tiha, Superintendente Xefi Natercia Martins nia lideransa, sai ona nu’udar Diretora Imigrasaun hetan eskrutíniu públiku.

Akontesimentu iha Postu Fronteira Batugade sai pontu krusial. Tuir informasaun ne’ebé sirkula iha vídeo viral ida, sidadaun Indonéziu ida ho pasaporte ne’ebé kaduka ona hetan lisensa saída hosi Timor-Leste hosi ofisiál imigrasaun ida ho naran Olivio Pinto, koñesidu mós ho naran Oliveira.

Iha gravasaun, ema estranjeiru ne’e afirma katak sei laiha sansaun hosi autoridade imigrasaun tanba nia hetan ona lisensa diretamente hosi ofisiál, to’o husu númeru WhatsApp ida ba objetivu komunikasaun pesoál.

Kazu ida-ne’e labele haree hanesan erru tékniku de’it. Ida-ne’e aspetu fundamentál ba jestaun institusionál, profisionalizmu hosi aparellu estadu, no kredibilidade hosi sistema kontrolu fronteira nian.

Fó dokumentu viajen nian la autorizadu konstitui violasaun sériu ida ba prinsípiu báziku lei imigrasaun nian. Bainhira asaun hanesan ne’e hetan espozisaun ba públiku, implikasaun habelar ba nasaun nia reputasaun.

Iha situasaun hanesan ne’e, lideransa presiza atu hatudu desizivu. Desizaun lalais, bazeia ba regulamentu maka indikadór kompromisu nian ba estadu direitu. Negosiasaun ka toleránsia ba violasaun iha poténsia atu hamosu presedente ne’ebé sobu dixiplina interna no halo aat liután persesaun internasionál kona-ba RDTL.

Vizaun ida-ne’e mós hetan ona afirmasaun hosi akadémiku sira. Estudante akadémika ida husi Universidade da Paz (UNPAZ), Almerindo Belomonte, abertamente hateten katak lideransa imigrasaun tenke atua lahó kompromisu. Iha nia deklarasaun, nia afirma:

“Lideransa Imigrasaun Timor-Leste tenke foti desizaun ida ne’ebé metin; labele iha negosiasaun. Investigasaun bele halo iha faze tuir mai, maibé desizaun ida tenke halo lalais liu.”

Nia mós alerta kona-ba konsekuénsia bootliu ba imajen nasaun nian, hodi hatete:

“Se laiha desizaun ne’ebé lalais no desizivu, entaun dignidade estadu RDTL sei laiha sentidu ka valór iha komunidade internasionál nia matan.”

Deklarasaun ida-ne’e reflete preokupasaun akadémika kona-ba impaktu institusionál boot liu. Husi perspetiva konstitusionál, lideransa nia desizivu nu’udar sasukat dixiplinár ida, no instrumentu ida atu restaura konfiansa públiku.

Investigasaun krusiál nafatin nu’udar mekanizmu ba evidénsia no responsabilizasaun, maibé labele uza nu’udar deskulpa atu atraza desizaun administrativu no preventivu inisiál hotu.

Impulsu ida ne’e hanesan teste ida ba lideransa Superintendente Xefi Natercia Martins nian. Asaun ne’ebé foti sei haruka mensajen forte kona-ba dalan reforma burokrátika no kompromisu ba integridade servisu públiku. Bainhira ofisiál ida desvia, instituisaun tomak iha risku.

Tanba ne’e, desizaun lalais, proporsionál, no transparente nu’udar resposta ida ba violasaun individuál, maibé afirmasaun ida katak RDTL hamriik metin hodi tane aas nia soberania no dignidade iha mundu nia oin.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!