NOTÍSIA LITERÁRIA, (LIBERDADETL.com) — Ho dinámika polítika ne’ebé la’o iha Timor-Leste, akadémika, sosiedade sivil no ativista sira dala ida tan sai nu’udar sentru ba atensaun nasionál. Asuntu ikus ne’ebé kapta atensaun públiku mak planu hosi membru Parlamentu Nasionál atu sosa karreta ofisiál foun uza osan estadu nian.
Movimentu ida-ne’e hetan krítika maka’as hosi sosiedade sivíl, liuliu estudante, ne’ebé fiar katak desizaun ne’e la tuir situasaun ekonómika povu nian, ne’ebé sei hasoru hela susar loloos.
Universidade prinsipál sira iha Dili, inklui UNPAZ, UNITAL, UNDIL, no UNTL, espresa ona sira-nia prontidaun atu lori estudante sira ba dalan hodi protesta.
Reitór UNPAZ, Adolmando Soares Amaral, fó instrusaun firme ba estudante sira atu hala’o sira-nia asaun ho orden no responsável, enkuantu firme nafatin, karik Parlamentu Nasionál prosede ho planu sosa karreta ofisiál.
“Ná Kualidade hanesan Reitor UNPAZ husu bá Senado Estudante Universidade, Fakuldade ho Assocsiasaun Estudante kada Departamento hahu aban halo Konferensia da Imprensa hodi Kontrata Desizaun Parlamentu Nasionál nian ne’ebé maka atu hola kareta Prado bá Deputado sira.” Reitor UNPAZ Adolmando Amaral hato’o informasaun ne’e, liuhosi postajen iha Media Centre UNPAZ nian, 31/08/2025.
Estudante UNPAZ, hanesan Olderico Martins, subliña katak sira-nia partisipasaun iha manifestasaun atu halo rejeisaun ba desizaun orsamentál, esforsu ida atu defende direitu no aspirasaun povu nian.
Sira fiar katak elite polítiku sira esplora kleur ona povu nia susar ba benefísiu pesoál no símbolu estatutu. Deklarasaun ne’e reflete preokupasaun entre joven sira, ne’ebé ezije hela responsabilizasaun no transparénsia iha jestaun fundu públiku.
Prontidaun ba asaun la limita ba UNPAZ de’it. Estudante sira hosi UNITAL, UNDIL, no UNTL mós koordena ona internalmente no prontu atu atua hamutuk.
Aliende ne’e, ONG oioin ne’ebé foka ba transparénsia públika no fiskalizasaun orsamentu nian espresa ona sira nia apoiu, hodi subliña katak manifestasaun ida-ne’e la’ós de’it kestaun kampus nian, maibé ezijénsia ida hosi sosiedade sivíl tomak.
Fenómenu ida-ne’e subliña kna’ar ativu hosi estudante sira nu’udar guardiaun ba demokrasia iha Timor-Leste. Liuhosi sira nia manifestasaun ne’ebé planeadu, sira hatudu nivel aas ida kona-ba konxiénsia polítika no responsabilidade sosiál.
Entretantu, tuir sira, governu no Parlamentu Nasionál tenke rona povu nia aspirasaun no adia sosa karreta ofisiál, ka kontinua ho planu, ne’ebé potensialmente bele hamosu eskalasaun liután hosi protestu públiku.
Tuir ánaliza ne’ebé buras entre elite polítika no sosiedade sivíl, enkuantu subliña mós importánsia hosi diálogu nakloke, transparénsia orsamentál, no mekanizmu partisipasaun públika iha demokrasia modernu ida.
Asaun estudante nian iha Dili hanesan protestu ida, símbolu kompromisu jerasaun foin-sa’e nian atu garante katak governasaun nasaun ne’e foka nafatin ba bem-estar povu nian.