banner liberdade
Literatura akadémika

Abut hosi kapitalizmu: Saida maka ita bele komprende

106
×

Abut hosi kapitalizmu: Saida maka ita bele komprende

Share this article
Imajen: Sidade London, Reinu-Únidu
Imajen: Sidade London, Reinu-Únidu

LITERATURA AKADÉMIKA, (LIBERDADETL.com) — Ita-boot sente ona katak sistema ekonómiku atuál hanesan liu jogu monopóliu ida iha ne’ebé ema uitoan de’it maka manán, enkuantu ema seluk lakon? Grace Blakeley nia livru, Vulture Capitalism, mosu iha momentu krítiku ida bainhira neoliberalizmu, ne’ebé uluk konsidera hanesan garantia ida ba kreximentu, hamosu fali krize dezigualdade no krize finanseira sira ne’ebé repete beibeik.

Publika iha 2004, Grace Blakeley nia livru subliña katak lójika kapitalizmu nian inerentemente dudu konsentrasaun podér ekonómiku nian. Konsentrasaun ida-ne’e uza hodi sentraliza podér polítiku, hodi rezulta iha regulamentu no polítika sira ne’ebé sistematikamente fó benefísiu ba korporasaun multinasionál jigante sira—ne’ebé hanaran “Goliaths”—no instituisaun finanseira boot sira—”Titans”, hodi hametin liután sira nia pozisaun negosiasaun nian.

Blakeley afirma katak hafoin krize 2008, padraun ida-ne’e sai metin liután iha nasaun osidentál sira no agora hahú habelar ba nasaun sira iha dezenvolvimentu. Ba leitor Indonézia sira, komprensaun ida-ne’e krusiál atu rekoñese lasu potensiál sira hosi investimentu estranjeiru no prátika estrasaun sira ne’ebé hanesan ho kuadru “kapitalizmu mate”.

Bainhira hakerek livru ida-ne’e, Blakeley uza kombinasaun ida hosi dadus kuantitativu sira—estatístika dívida nian, númeru sira akizisaun empreza nian, númeru sira dezigualdade nian—ho narrativa sira kazu nian: istória sira kona-ba traballadór sira ne’ebé hetan demisaun hafoin empreza ida hetan akizisaun, governu sira ne’ebé tenke kobre dívida sira hosi empreza privadu sira, no ezemplu espesífiku sira hosi kapitalizmu abutre nian iha operasaun.

Mitu kona-ba Liberdade iha Kapitalizmu

Grace Blakeley loke Vulture Capitalism hodi dezafia fiar populár katak kapitalizmu hanesan ho liberdade merkadu nian. Tuir Blakeley, nosaun kona-ba “merkadu livre” hanesan de’it fog retóriku ida ne’ebé taka realidade brutál ida: merkadu modernu sira organizadu, reguladu, no dala barak kontrola hosi empreza jigante sira ne’ebé nia bolu “Goliaths” no sira nia instituisaun finanseira boot liu, “Titans”.

Blakeley uza literatura ekonómika kontemporánea oioin ne’ebé maka konta kona-ba “mate hosi kompetisaun”, emerjénsia hosi “Ira Doradu foun”, no “kapitalizmu monopóliu foun”. Ba Blakeley, sira-ne’e hotu maka funu entre forsa oligopolístiku sira, ne’ebé maka kontrola liu merkadu, no ideál demokrátiku sira; situasaun ida iha ne’ebé “kompetisaun oligopolístiku oho hela ita.”

Enkuantu peskiza barak to’o ohin loron afirma ona valór kapitalizmu nian maibé preokupa ho diminuisaun iha kompetisaun no aplikasaun lax hosi regulamentu no akordu sira iha dékada ikus sira, Blakeley envezde ne’e afirma katak podér monopolístiku no konsentrasaun ekonómika la’ós de’it fallansu regulatóriu sira maibé karakterístika ontolójika sira hosi kapitalizmu rasik.

Nia argumenta katak asume katak merkadu “livre” maka marka eskluzivu kapitalizmu nian maka erru konseituál ida. Iha ne’e, Blakeley deskobre hanoin krusiál lima. Primeiru, troka merkadu la’ós fenómenu foun ida ne’ebé mosu de’it ho kapitalizmu; iha istória tomak, kuaze sosiedade umana hotu-hotu hatene ona mekanizmu sira sosa no fa’an no troka nian. Tanba ne’e, koloka merkadu hanesan singularidade kapitalista maka erru konseituál ida. Ida-ne’e tuir ho Blakeley nia afirmasaun hosi David Graeber katak sosiedade umana hotu-hotu hatene kleur ona kona-ba merkadu no mekanizmu troka nian.

Segundu, saida maka distinge duni kapitalizmu maka relasaun espesífiku entre traballadór sira no empregadór sira. Blakeley afirma Leo Panitch no Sam Gindin nia hanoin katak núkleu kapitalizmu nian maka iha estrutura serbisu nian: traballadór sira fa’an sira nia serbisu hanesan merkadoria ida, enkuantu empregadór sira mantein kontrolu tomak ba prosesu produsaun no valór surplus. Ida-ne’e maka distinge kapitalizmu hosi sistema ekonómiku sira seluk, maski sira ne’ebé fahe troka merkadu nian.

Terseiru, relasaun entre traballadór no empregadór sira ne’e dook hosi valór demokrátiku. Blakeley kompara ida-ne’e ho forma ida hosi totalitarizmu ekonómiku. Bainhira traballadór sira no empregadu sira hetan presaun atu serbisu iha kondisaun sira ne’ebé determina unilateralmente hosi empregadór—ho ameasa ba demisaun ka redusaun saláriu—la iha espasu ba negosiasaun hanesan. Ida-ne’e maka permite kapitalizmu atu halakon iluzaun katak ema hotu-hotu “livre” duni atu hili sira nia profisaun ka kondisaun serbisu nian. Iha realidade, traballadór sira-nia kbiit negosiasaun la hanesan tebes no, iha eskala boot, pratikamente la eziste.

Dahaat, durante espansaun merkadu kapitalista sira, papél estadu nian aumenta duni. La’ós dalan seluk—”merkadu livre” neoliberál sira nunka limita estadu, maibé habelar nia alkanse. Enkuantu korporasaun sira no kapitál boot sira tama iha setór ekonómiku oioin, estadu intervein: fó subsídiu ba indústria estratéjiku sira no dezeña regulamentu sira ne’ebé fó benefísiu ba empreza boot sira.

Blakeley refere ba David Graeber nia “lei besi liberalizmu nian.” Duké rasionaliza burokrasia, kada espansaun atividade merkadu nian aumenta regulamentu sira, halibur serbisu administrativu, no multiplika númeru burokrata governu nian. Ideia ida-ne’e konfirma katak estensaun podér merkadu nian la liberta indivíduu sira maibé kria grilho foun sira iha forma burokrasia no dominasaun korporativa.

Blakeley esplika lei besi ida-ne’e liuhosi ninia mekanizmu primáriu: oinsá banku boot sira no fundu investimentu sira uza dívida hodi kontrola empreza sira no estadu sira, dala barak ho konsekuénsia prejudisiál sira ba sosiedade tomak. Krize dívida nian iha nasaun sira Amérika Latina no Áfrika nian maka ezemplu klaru sira hosi fenómenu ida-ne’e.

Dalima, iha kapitalizmu modernu, merkadu sira esensialmente regula no planeadu. Konseitu “liberdade” hanesan de’it eufemizmu retóriku ida ne’ebé taka prátika autoritária sira hosi empreza jigante sira. Iha kontestu “mitu liberdade nian”, Blakeley kritika retórika laissez-faire, ne’ebé imajina merkadu sira hanesan domíniu sira ne’ebé laiha limite iha ne’ebé indivíduu sira atua ho rasionál ba bem komún. Realidade iha terrenu: “Goliath” korporasaun sira uza podér polítiku sentralizadu hodi dezeña regulamentu sira ne’ebé hametin sira nia monopóliu sira, hosi izensaun fiskál sira no lisensa eskluzivu sira to’o akordu arbitrajen internasionál sira (ISDS) ne’ebé dezenkoraja governu sira atu aplika regulamentu ambientál sira ka hasa’e saláriu mínimu.

Nune’e, liberdade loloos pertense de’it ba elite ekonómika no polítika ki’ik ida, enkuantu maioria hetan ligasaun ho dívida, taxa servisu públiku ne’ebé karun ba beibeik, no opsaun ekonómika ne’ebé limitadu ba beibeik.

Sistema Planeadu

Hafoin espoin iluzaun “merkadu livre”, Blakeley esbosu oinsá atór estadu no finanseiru sira enjeñaria merkadu sira liuhosi polítika no instrumentu planeamentu lubuk ida ne’ebé parese demokrátiku maibé tuir loloos serve ajenda oligopóliu sira-nian.

Iha seksaun ida-ne’e, Blakeley ezamina prosesu planeamentu ida-ne’e liuhosi lente “oinsá planu negósiu boot sira”, “oinsá banku boot sira planeia”, “oinsá estadu sira planeia”, no “oinsá impériu sira planeia”. Atu enrikese nia análize, nia uza pensadór ekonómiku proeminente oioin hosi dékada 1960. Entre sira maka John Kenneth Galbraith, Keynesian ida; no Paul Sweezy no Paul Baran, Marxista na’in-rua ne’ebé ezamina oinsá monopóliu sira transforma kapitalizmu ba sistema ida ne’ebé konsentradu no esplorativu liu.

Hodi liga ideia sira-ne’e, Blakeley la’ós de’it fornese kontestu istóriku ida ne’ebé maka’as maibé mós subliña katak planeamentu iha kapitalizmu modernu dook hosi simplesmente mekanizmu merkadu espontáneu ida—maibé prosesu deliberadu ida, dala barak subar, ba benefísiu elite ki’ik ida nian.

John K. Galbraith argumenta katak kapitalizmu modernu funsiona duni hanesan sistema duplu: empreza ki’ik no médiu sira nafatin opera iha “sistema merkadu” ida iha ne’ebé kompetisaun presu relativu prevalese, enkuantu korporasaun boot sira opera iha “sistema planeamentu” ida iha ne’ebé sira haforsa sira nia vontade ba merkadu liuhosi persuasaun, manipulasaun, no podér. Blakeley aprofunda análize ida-ne’e hodi temi entidade “Behemoth” ho ulun tolu—saúde finanseira, jigante industriál sira, no aparellu estadu nian—ne’ebé planeia polítika ekonómika sira hodi fó benefísiu ba ema riku liu pursentu ida enkuantu opresaun ba maioria. Planeamentu ne’ebé maka dudu hosi Behemoth ida-ne’e hatudu ona katak sai hanesan motór ne’ebé maka dudu podér ekonómiku oligopolístiku no podér polítiku oligarkiku. Duké haburas efisiénsia no inovasaun, planu estratéjiku sira-ne’e hamenus duni produtividade, dezenkoraja investimentu privadu, no estraga negósiu ki’ik sira ne’ebé forma ruin kotuk ba “sistema merkadu nian.”

Nu’udar empreza boot sira hametin sira nia kaer iha kadeia fornesimentu sira, iha espasu menus ba empreza ki’ik no médiu sira atu buras; tuir loloos, iha nasaun barak, sira nafatin emprega parte boot liu hosi forsa traballu. Impaktu imediatu maka redusaun reseita impostu públiku nian tanba tranzasaun sira desvia liuhosi mekanizmu sira iha tasi-laran ka eskema dívida nian, ne’ebé rezulta iha redusaun iha gastu sosiál no servisu públiku sira ne’ebé limitadu ba beibeik.

Ho infraestrutura fiskál ne’ebé frajil, governu sira obrigadu atu empresta maka’as liután hodi finansia programa subsídiu no projetu infraestrutura sira; maske nune’e, barak hosi empréstimu sira-ne’e—liuhosi salvamentu sira—envezde ne’e suli fali ba investidór boot sira nia bolsu. Blakeley ilustra katak bainhira banku boot sira “boot liu atu falla” hetan salvasaun, sira fa’an fali sira nia ativu sira ne’ebé iha problema ba fundu sira ho deskontu ki’ik, enkuantu lakon sira ne’e públiku maka selu liuhosi impostu sira. Sekuénsia ida-ne’e konfirma katak planeamentu Behemoth nian la’ós de’it enrikese elite ne’ebé riku liu maibé mós mantein estrutura oligopóliu ida ne’ebé haburas dezigualdade.

Aleinde ne’e, mekanizmu planeamentu sentralizadu sira hamosu regulamentu sira ne’ebé dezeña hosi inísiu atu hapara inovasaun ka manipula padraun kompetitivu sira. Paul Sweezy no Paul Baran deskreve ida-ne’e hanesan “esforsu vendas nian”. Korporasaun modernu sira halo koluzaun subar atu mantein estabilidade folin nian, halo lobi ba estadu atu hamenus sira nia todan fiskál, fó presaun ba estadu atu proteje sira hosi kompetisaun, no fó presaun ba fornesedór ki’ik sira atu fornese ba empreza boot sira ho lakon. Ho liafuan seluk, korporasaun modernu la’ós de’it entidade ekonómika ida, maibé entidade polítika ida ne’ebé laiha responsabilizasaun demokrátiku.

Blakeley deskreve ida-ne’e hanesan instrumentu ida ne’ebé proteje empreza boot sira, hodi deskreve governu hanesan fornese subsídiu sira no feriadu fiskál sira ba empreza multinasionál sira ne’ebé “iha valór estratéjiku”, enkuantu PME sira ne’ebé iha potensiál kompetitivu, hanesan produtór enerjia renovável lokál sira, simu de’it insentivu mínimu sira. Ikusmai, inovasaun teknolójiku, ne’ebé idealmente tenke aselera kreximentu ekonómiku, hetan sufokasaun tanba merkadu ne’e dudu hosi interese sira hosi empreza boot sira ne’ebé prefere atu monopoliza rekursu sira no regula fornesimentu ba sira nia vantajen.

Sosio-polítikamente, planeamentu ekonómiku sentralizadu ida-ne’e agrava dezigualdade saláriu nian. Enkuantu empreza jigante sira mantein saláriu ki’ik, fluxu osan ne’ebé garantidu liuhosi dívida baratu no subsídiu estadu nian, traballadór sira fábrika no setór servisu nian obrigadu atu simu saláriu ne’ebé estagnadu iha folin ne’ebé sa’e no inflasaun ne’ebé sa’e.

Ida-ne’e prova katak “planeamentu” la’ós instrumentu ida atu nivela ekonomia, maibé meius ida atu hetan lukru ba tempu badak hodi efisiénsia nia naran. Inflasaun, ne’ebé justifika hanesan “konsekuénsia globál”, tuir loloos tanba faktu katak empreza boot sira fornese kuantidade limitadu sasán sira nian hodi mantein marjen lukru nian, maski fluxu kapitál transfronteirisu no dívida baratu tenke estabiliza folin sira, la’ós suprime kbiit sosa nian.

Parte polítiku hosi sistema planeamentu ida-ne’e importante hanesan. Bainhira oligarkia finanseira sira finansia maka’as kampaña polítika sira, regulamentu sira ne’ebé rezulta sai hanesan kanál dezastre nian: regulamentu fiskál sira sai relaxadu ba konglomeradu sira, padraun ambientál sira hetan revogasaun, enkuantu polítika sira protesaun ba PME sira sai fraku. Nu’udar rezultadu, estadu lakon soberania polítika; kada vez governu ida propoin proposta lei ida ne’ebé ameasa lukru sira hosi empreza boot sira, hanesan aumenta royalties mineiru nian, forsa lobi ida ne’ebé maka’as hahú kedas serbisu, no ameasa arbitrajen internasionál (ISDS) hasoru governu. Ida-ne’e maka demonstrasaun klaru ida kona-ba oinsá planeamentu oligopolístiku hale’u podér polítiku, hodi hamenus demokrasia ba formalidade de’it.

Blakeley mós nota katak iha nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela, planeamentu ida-ne’e sai fásil liután atu implementa. Governu sira ne’ebé hamlaha ba investimentu dala barak hamenus padraun ambientál sira no hafraku direitu traballadór sira nian hodi promove “klima negósiu ida ne’ebé amigavel ba investidór sira.” Nu’udar rezultadu, atividade estrasaun liuhosi minerasaun sistematikamente estraga ekosistema sira no halo kiak komunidade indíjena lokál sira. Kontratu konsesaun, ne’ebé la fó oportunidade ba komunidade lokál nia partisipasaun, sai hanesan instrumentu efetivu ba esplorasaun rekursu naturál sira lahó todan responsabilidade sosiál nian.

Iha prátika, eskema planeamentu ida-ne’e funsiona ho disfraze dezenvolvimentu nian. Projetu infraestrutura ho eskala boot, hanesan harii portu foun, estrada ho taxa, ka projetu mega-enerjia, dala barak akompaña ho kréditu baratu hosi instituisaun multilaterál sira. Maibé, bainhira empréstimu sira-ne’e la jere ho di’ak, povu maka sofre uluk: dívida públika sa’e maka’as, no projetu infraestrutura sira la hotu, hodi husik dívida sira atu selu fali hosi jerasaun sira iha futuru. Entretantu, konsesaun sira jestaun infraestrutura nian, hafoin estadu asume risku sira balun, fa’an ba entidade privadu sira hodi hetan lukru ne’ebé substansiál, lahó fó fila fali proporsaun ida ne’ebé hanesan hosi lukru sira ba públiku.

Padraun hanesan haree iha setór edukasaun no saúde. Bainhira universidade estadu nian sira hetan enkorajamentu atu sai públiku ka privadu, estadu nia papél sai fraku no setór privadu sira maka kaer. Enkuantu narrativa inisiál reklama katak sei “aumenta efisiénsia no asesu,” realidade maka katak propinas no gastu médiku sira sa’e maka’as, obriga komunidade sira klase-ki’ik no média nian atu lori todan hosi dívida estudante nian no obrigasaun sira seguru saúde nian. Duké liberta ema ida-idak, planeamentu ida-ne’e kria ligasaun dívida nian, hodi konfirma katak Behemoth ho ulun tolu ne’e koloka ema sira hanesan konsumidór ne’ebé ladún di’ak, la’ós sidadaun sira ne’ebé iha direitu ba edukasaun no servisu báziku sira.

Ikus liu, Blakeley afirma katak planeamentu Behemoth la’ós de’it kona-ba aloka rekursu sira ba lukru ba tempu badak. Ida-ne’e maka instrumentu polítiku ida ne’ebé maka produz oligopóliu perpétuu, iha ne’ebé governu lokál no nasionál sira dadur iha polítika sira ba tempu badak nian hodi mantein kapitál boot opera ho “konfortavel”.

Ida-ne’e mós kria paradoksu ida: estadu ida ne’ebé parese legalmente forte—ho regulamentu lubuk ida—tuir loloos sai fraku tebes, tanba polítika hotu-hotu dezeña atu serve interese korporativu sira, la’ós povu. Nune’e, “planeamentu” ne’ebé maka elojia nu’udar pré-rekizitu ba progresu ekonómiku nakfilak ba instrumentu monopóliu nian, ne’ebé maka hamenus kapasidade inovasaun nian, hamate merkadu PME nian, suprime reseita estadu nian, no ikusmai—moruk liu—hamonu demokrasia to’o nia fundasaun sira.

Aleinde ne’e, Blakeley mós destaka papél hosi dívida públika ne’ebé sa’e maka’as: nasaun sira ne’ebé simu salvamentu sira hosi FMI, hafoin estabiliza ho susesu sira nia setór bankáriu sira, iha obrigasaun atu implementa pakote austeridade sira. Envezde aloka ba protesaun sosiál, fundu públiku sira uza hodi kobre dívida setór bankáriu nian ne’ebé, iróniku, fa’an kedas ba investidór privadu sira.

Kontestu Indonézia: Injustisa Estruturál no Estrasaun Valór

Iha Indonézia, estrutura ekonómika depende maka’as nafatin ba rekursu naturál sira, liuliu minerasaun (níkel, karvaun) no plantasaun sira. Investidór estranjeiru sira, tantu legalmente no subar, asesu ho fasil ba konsesaun minarai níkel nian iha Sulawesi no Maluku Norte. Akordu sira fahe-produsaun nian dalabarak la hanesan: mina-rai nia valór hetan estrasaun, enkuantu estragu ambientál sira maka komunidade lokál sira maka responsabiliza.

Kapitalizmu abutre nian fó hanoin mai ita katak kapitál predadór ne’ebé hanesan bele tama iha setór mineiru: sosa direitu esplorasaun nian ho folin baratu, hafoin esporta matéria-prima sira ba prosesamentu iha rai-li’ur, investe valór akresentadu uitoan de’it, no sai bainhira rai hetan estragu.

Estrasaun valór ida-ne’e lori ba dezigualdade ne’ebé aumenta beibeik. Tuir dadus 2023 nian hosi Ajénsia Sentrál Estatístika (BPS), koefisiente Gini Indonézia nian atinji 0.389—ne’ebé indika dezigualdade aas. Setór mineiru, partikularmente níkel, iha parte ida kria empregu sira, maibé iha parte seluk, ida-ne’e hamosu konflitu agráriu sira: renunsia ba direitu kostumeiru sira ba rai lahó kompensasaun adekuadu. Investidór estranjeiru sira no konglomeratu doméstiku sira hetan lukru boot, enkuantu komunidade indíjena sira no agrikultór sira lakon sira nia rai no meius subsisténsia.

Blakeley subliña katak investidór predadór sira dala barak ignora esternalidade ambientál sira—tanba kustu sira degradasaun nian la’ós sira maka responsabiliza diretamente, maibé hosi komunidade no estadu. Iha Morowali, Sulawesi Sentrál, minerasaun níkel ho eskala boot estraga ona rai agríkola sira, poluisaun mota sira, no aumenta risku ba inundasaun sira. Kontráriu ho promesa sira kona-ba “dezenvolvimentu” no “empregu sira”, impaktu negativu sira ambientál no saúde públika nian iha legadu ida ba tempu naruk.

Pior liu tan, deflorestasaun boot ba área mineira sira hamosu lakon biodiversidade. Kontratu konsesaun sira normalmente estipula “protesaun ambientál mínimu sira”, maibé supervizaun fraku, no korrupsaun lokál fasilita violasaun sira. Investidor sira depois halo mina lalais bainhira folin sa’e maka’as, husik hela kratera mina nian ne’ebé seidauk rekupera no lixiviadu ne’ebé kontaminadu ho metal pezadu sira. Rai dala barak sosa ho folin baratu bainhira folin níkel ki’ik.

Iha livru ida-ne’e maka Blakeley afirma: lahó reforma impostu rekursu nian, distribuisaun prosperidade nian ba komunidade sei limitadu, enkuantu governu sentrál no empreza estranjeiru sira hetan lukru substansiál.

Konkluzaun no Esperansa

Iha seksaun ikus hosi nia livru, Grace Blakeley enkoraja leitór sira atu halo planu hodi kontrola euforia hosi investimentu estranjeiru ne’ebé parese lori paradigma kreximentu nian ba ema hotu. Livru ida-ne’e oferese alerta ida: bainhira kapitál predadór domina, ema baibain lakon kontrolu ba sira nia rekursu no sira nia futuru.

Iha Indonézia, iha ne’ebé minerasaun nikel, minerasaun karvaun, no setór rekursu naturál sira sai hanesan estrasaun kapitalista, Blakeley nia lisaun sira relevante atu enkoraja hadi’a regulamentár sira, hahú hosi regalias bazeia ba volume, lisensa ambientál sira ne’ebé maka rigorozu liu, transparénsia kontratu nian, no konsiderasaun ba jestaun bazeia ba propriedade koletiva.

Papel komunidade lokál sira nian iha kontra kapitalizmu abutre nian maka krusiál. Blakeley mós destaka inisiativa sira hanesan propriedade kooperativa, iha ne’ebé traballadór sira fahe iha asaun sira empreza nian, atu nune’e bainhira reestruturasaun akontese, pelumenus iha interese koletivu ida ne’ebé proteje ativu sira no empregu sira. Modelu ida-ne’e hatudu dalan ba forma alternativa ida ekonomia nian iha ne’ebé valór kria koletivamente, envezde hasai unilateralmente hosi investidór sira hosi li’ur.

Maski ezemplu sira ne’ebé aprezenta maka barak liu hosi EUA, Europa, no Amérika Latina, Blakeley subliña urjénsia atu atua. Nia alerta katak lahó mudansa estruturál, kapitalizmu abu-abu sei kontinua estraga planeta no aprofunda dezigualdade.

Blakeley espresa otimizmu katak ho konxiénsia no asaun koletiva, ita bele harii sistema ekonómiku ida ne’ebé justu no sustentável liu. Ho asaun koletiva, ita bele garante katak Indonézia nia rekursu naturál sira jere ba prosperidade koletiva, la’ós hanesan alvu ba kapitál abutre, ne’ebé husik hela destruisaun.

Faith Liberta A.M., estudante mestradu iha Antropolojia iha Universidade Gadjah Mada no membru ida hosi Uniaun Agrikultór Independente.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!