banner liberdade
EDITÓRIALNOTÍSIA IMPORTANTE / HEADLINE NEWS

Kazu Safi’i Kemamang—Bainhira lei hetan teste hosi solidariedade matan-delek

114
×

Kazu Safi’i Kemamang—Bainhira lei hetan teste hosi solidariedade matan-delek

Share this article

EDITÓRIAL, (LIBERDADETL.com) — Timor-Leste la’ós simplesmente rai ne’ebé hadau hosi ukun koloniál, maibé luta koletivu nasaun ida nian ne’ebé harii ho raan, sakrifísiu, no determinasaun ida atu determina nia destiñu rasik. Dezde proklamasaun independénsia, ita-nia ideál sempre klaru: harii nasaun ida ne’ebé soberanu, justu, no demokrátiku, iha ne’ebé lei mak baze, la’ós kondekorasaun.

Maibé, ameasa ba nasaun la’ós sempre mai hosi li’ur. Dala barak, perigu mai ho nonook hosi laran, subar iha disfraze amizade nian, taka ho solidariedade, no hada’et liuhosi relasaun invizível. Ida-ne’e maka teste loloos ba nasaun ida: bainhira valór solidariedade nian taka matan ba ita ba violasaun lei nian, bainhira besik malu pesoál ultrapasa obrigasaun konstitusionál.

Artigu ida-ne’e la’ós atake ba indivídu ida, maibé hanesan apelu ida ba asaun ba elementu hotu-hotu nasaun nian: atu mantein inkompromisu hasoru violasaun ruma, maski ki’ik oinsá, ne’ebé bele sobu fundamentu lei nian no tau iha perigu nasaun nian. Afinal, nasaun forte ida la’ós ida ne’ebé nakloke liu, maibé ida ne’ebé maka firme liu tane nia fronteira no valór.

Timor-Leste, nu’udar nasaun demokrasia ne’ebé moris hosi istória naruk luta ba independénsia, sensivel ba forma hotu-hotu hosi infiltrasaun ideolójika no tenta atu influensia estrutura sosio-polítika nasionál hosi li’ur. Iha kontestu ida-ne’e, kazu Safi’i Kemamang—eis-ativista ida ho Partidu Demokrátiku Populár (PRD) iha Indonézia durante era Orden Foun—ne’ebé alegadamente fó formasaun polítika komunista-sosialista ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste, liu hosi Movimentu Rezisténsia Sosial (MRS), ne’ebé hetan reasaun maka’as, tantu hosi instituisaun estadu no mós hosi ativista lokál.

Safi’i Kemamang hela iha Timor-Leste durante dékada rua resin ona, kaben ho feto ida hosi Tutuala, no iha oan na’in rua. Maibé, informasaun ne’ebé mosu sujere katak nia uza nafatin vistu turístiku hanesan baze ba nia prezensa legál iha Timor Leste, maski envolve ativamente iha atividade ideolójiku ne’ebé afeta pensamentu hosi jerasaun foun. Situasaun ida ne’e hamosu pergunta sériu la’ós de’it hosi perspetiva legál, maibé mós hosi perspetiva soberania no étika sidadania nian.

Lei imigrasaun Timor-Leste nian limita maka’as ámbitu vistu turista. Vistu sira-ne’e válidu de’it ba turizmu, vizita sosiál, ka atividade pesoál, temporáriu, la’ós komersiál. Tanba ne’e, bainhira ema ida uza vistu turístiku hodi envolve iha formasaun polítika—liuliu relasiona ho ideolojia revolusionáriu hanesan sosializmu ka komunizmu—ne’e violasaun klaru ba lei imigrasaun no bele kategoriza hanesan abuzu estadia.

Karik provadu, asaun ida-ne’e loke odamatan ba autoridade imigrasaun atu impoin sansaun administrativu iha forma deportasaun, kanselamentu vistu, ka bandu ba re-entrada. Ida-ne’e kestaun prosedimentu no mós prinsípiu fundamentál ida: estadu soberanu ida iha direitu tomak atu determina sé mak bele tama no atividade saida de’it mak legál iha ninia territóriu laran.

Timor-Leste la bandu diskursu ideolójiku—tuir loloos, nia konstituisaun garante liberdade hanoin no espresaun. Maibé, bainhira espresaun hanesan ne’e mai hosi atór estranjeiru no toka área ideolójiku-polítiku ne’ebé bele influensia foin-sa’e sira-nia pensamentu, estadu tenke matan-moris. Ida-ne’e loos liuliu se atividade hanesan ne’e la hala’o ho transparénsia, la rejista ho instituisaun ofisiál, no la envolve parseiru lokál lejítimu.

Hanesan koñesidu ona, Timor-Leste nia istória marka la’ós de’it ho rezisténsia hasoru ukun militár, maibé mós ho aderénsia kuidadu ba prinsípiu demokrasia, umanidade, no pluralizmu hodi mantein prinsípiu revolusaun nian. Tanba ne’e, maski narrativa kona-ba revolusaun ka edukasaun ideolójika dalabarak nakonu ho intensaun di’ak, sira nia diseminasaun hosi sidadaun estranjeiru lahó baze legál ida nafatin perturba norma estadu nian.

Haree ba dezenvolvimentu ida-ne’e, ativista timoroan balu espresa sira nia opozisaun ba deportasaun Safi’i Kemamang nian. Sira nota katak Safi’i sai ona parte hosi komunidade lokál no to’o konsidera hanesan figura ida ne’ebé “eduka” foin-sa’e timoroan sira ho espíritu anti-koloniál no revolusionáriu. Maibé, pozisaun ida-ne’e, maski iha nuansa ho solidariedade umanitária, hamosu pergunta sériu kona-ba étika legál no responsabilidade sívika.

Ativista sira ne’ebé defende prezensa ilegál hosi ema estranjeiru ida ne’ebé viola lei imigrasaun no habelar ideolojia lahó lisensa, indiretamente apoia violasaun lei ne’e rasik. Tuir loloos, karik iha evidénsia katak ativista sira-ne’e fasilita, proteje, ka kondena atividade ilegál sira-ne’e durante tinan barak, sira mós bele hetan sansaun tuir lei nasionál, partikularmente tanba obstrusaun ba justisa ka partisipasaun iha atividade ilegál hosi sidadaun estranjeiru sira.

Iha parte seluk, ativista timoroan balun fó sai Safi’i nia atividade subar, ne’ebé antes konsidera hanesan halo edukasaun populár. Sira defende aplikasaun lei imigrasaun nian no restrisaun ba atividade polítika estranjeiru ne’ebé bele estraga integridade nasionál. Maibé, ativista sira-ne’e mós hasoru presaun sosiál, hetan rótulu “traidór ba solidariedade” ka “negosiante ba maluk funu-na’in sira”.

Tuir loloos, sira-nia hahalok reflete duni patriotizmu konstitusionál, nomeadamente aten-brani atu defende lei no soberania nasaun nian, maski ida-ne’e signifika fó sai sira ne’ebé kleur ona subar iha símbolu rezisténsia no revolusaun nia kotuk.

Kazu Safi’i Kemamang la’ós kazu imigrasaun baibain de’it. Ida-ne’e reflete dilema entre lealdade pesoál no responsabilidade legál, entre solidariedade polítika no obrigasaun konstitusionál. Nasaun demokrátiku ida hanesan Timor-Leste tenke nakloke nafatin ba diversidade pensamentu, maibé labele hosik lei sai dominadu hosi relasaun pesoál, luta istóriku, ka narrativa revolusionáriu ne’ebé la tuir kontestu.

Iha demokrasia nia laran, liberdade la’ós laiha limite, no solidariedade labele sai eskuza atu legaliza violasaun ba lei. Tantu sidadaun estranjeiru no lokál iha responsabilidade atu tane aas estadu direitu, mantein estabilidade nasionál, no garante katak demokrasia dezenvolve iha kuadru étika no justisa nia laran.

Sai nasaun soberanu signifika la’ós de’it livre hosi kolonializmu maibé mós bele hamriik metin hasoru ameasa ne’ebé infiltra liuhosi lakuna iha solidariedade no kumprimentu legál. Kazu hanesan Safi’i Kemamang reflete katak ita, nu’udar nasaun joven, tenke sai maduru liután hodi hatán ba forma hotu-hotu infiltrasaun nian—liuliu bainhira hala’o hosi sira ne’ebé reklama atu lori “edukasaun ideolójika” maibé hakat sai hosi korredór legalidade nian.

Solidariedade maka valór nobre ida. Maibé solidariedade matan-delek ba lei maka nukleár no bomba atómika sira iha loron ikus. Ida-ne’e sei estraga konfiansa públiku nian, hafraku integridade estadu nian, no kuda mensajen perigozu ida katak violasaun bele hetan perdaun bainhira komete hosi sira ne’ebé “besik ba luta.”

Nasaun ida la hetan protesaun hosi kilat de’it, maibé hosi lei nia firmeza no korajen morál. Se ita hakarak Timor-Leste hamriik metin iha mundu nia oin, ita tenke hahú hosi laran—hodi rejeita impunidade, nonook tauk ba opiniaun públika, no ho korajen simples ida: hamriik ba estadu, lei, no futuru ba ita-nia jerasaun foin-sa’e sira.

Tamba ikus mai, sira ne’ebe hadomi duni nasaun ida ne’e mak sira ne’ebe brani dehan “lae” ba fraude, mesmu bainhira ida ne’e mai hosi ema ne’ebe ita koñese, respeita, ka luta hamutuk ona.

Referensi (opsional untuk versi akademik):

  • Konstituisaun RDTL, Pasál 40, 41 dan 44.
  • Lei da Imigração de Timor-Leste (Lei n.º 11/2009).
  • UNHCR Guidelines on the Detention of Asylum Seekers and Illegal Migrants (for contextual comparison).
  • Studi tentang infiltrasi ideologi dan keamanan nasional dalam sistem demokrasi pasca-konflik.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!