LITERATURA AKADÉMIKA, (LIBERDADETL.COM) — Iha mundu ida ne’ebé maka orienta beibeik hosi informasaun no teknolojia, lee hanesan atividade importante iha nível akadémika, no konsidera mós nu’udar aktu revolusionáriu ida.
Festivál Alfabetizasaun, ne’ebé hala’o iha Eskola Sekundária Hélio Sanches Pina Mau-Kruma, iha Ermera, iha loron 28 fulan-Juñu tinan 2025, refleta movimentu sosiál ida ne’ebé rekoñese importánsia alfabetizasaun nian nu’udar ferramenta libertadór ida, no nu’udar abilidade téknika ida. Iha espíritu Paulo Freire nian, alfabetizasaun la’ós de’it abilidade atu rekoñese letra, maibé atu komprende mundu.
Literasia—etimolojikamente mai husi littera (Latin), signifika letra—agora komprende hanesan ema ida nia abilidade atu asesu, komprende, avalia, no uza informasaun husi testu eskrita iha kontestu moris oioin. UNESCO afirma katak alfabetizasaun maka direitu umanu, fundasaun ba aprendizajen durante moris tomak, empoderamentu individuál, no dezenvolvimentu sosiál.
Iha Timor-Leste, hadi’a abilidade literasia nian sai nu’udar parte krusiál ba rekonstrusaun pós-konflitu no esforsu dezenvolvimentu sustentável. Festivál Literasia ida-ne’e nu’udar parte ida hosi movimentu baze nian hodi kria ekosistema aprendizajen ida ne’ebé saudavel no fó kbi’it.
Festivál Literasia iha Ermera la’ós de’it serimónia anuál, maibé espasu ba diálogu entre komunidade edukasaun no komunidade lokál. Iha estrutura eventu nian, momentu xave oioin maka vale atu nota:
- Lansamentu Biblioteka Eskolár:
Biblioteka foun ofisialmente loke, hodi fornese asesu ba livru oioin no rekursu aprendizajen nian. Ho infraestrutura ida ne’e, eskola ne’e estabelese nia-an nu’udar sentru alfabetizasaun komunitária. Biblioteka nia prezensa la’ós de’it prezensa fíziku hosi estante no livru, maibé símbolu sivilizasaun ida ne’ebé hadomi koñesimentu.
- Espozisaun Siénsia no Aprezentasaun Estudante nian:
Estudante sira aprezenta projetu siénsia nian no demonstrasaun alfabetizasaun nian. Ida-ne’e la’ós de’it plataforma ida atu hatudu rezultadu aprendizajen, maibé dalan ida atu harii konfiansa ba an rasik no hanoin krítiku, hanesan subliña iha teoria konstrutivista sira hosi Jean Piaget no Lev Vygotsky.
- Prémiu ba Voluntáriu no edukador:
Sertifikadu fó ba voluntáriu no profesór sira ne’ebé kompleta ona formasaun alfabetizasaun. Ida-ne’e maka forma ida rekoñesimentu nian katak alfabetizasaun la’ós moris iha vaku, maibé moris hosi perseveransa hosi indivídu ne’ebé hili atu sai edukadór ne’ebé di’ak.
Lee la’ós de’it atividade individuál maibé aktu sosiál ida. Iha Festivál Literasia ida-ne’e, leitura koloka nu’udar instrumentu ida ba mudansa sosiál. Bainhira labarik sira lee istória-populár Timor nian ka literatura mundu nian, sira la aprende deʼit liafuan maibé mós komprende valór, kompara kultura, no dezenvolve empatia.
Hanesan autór Nijéria Chimamanda Ngozi Adichie hatete, “Literatura hateten mai ita katak mundu la’ós istória ida de’it.” Alfabetizasaun di’ak fornese perspetiva krítiku, enrikese imajinasaun, no dezafia status quo.
Timor-Leste hasoru dezafiu estruturál iha edukasaun no kultura lee, inklui asesu limitadu ba livru, formasaun bibliotekáriu ne’ebé la adekuadu, no ábitu lee ne’ebé ki’ik iha uma. Maibé, inisiativa hanesan Festivál Literasia ida-ne’e hatudu katak komunidade lokál iha enerjia no kompromisu atu ultrapasa obstákulu sira-ne’e.
Apoiu hosi governu, ONG, no parseiru internasionl krusiál nafatin, maibé xave ba mudansa iha komunidade sira-nia liman rasik. Eskola maka iha sentru mudansa, no profesór sira—hanesan hatudu iha festivál ida-ne’e—mak sai hanesan ponta-ibun ba mudansa sosiál.
Festivál Literasia iha Ermera selebra livru ka leitura, ema ne’ebé aprende, inkéritu, no buras. Husi perspetiva filozofia ezistensialista nian, ema define hosi sira nia opsaun—no hili atu lee maka hili atu sai. Festivál ida-ne’e hanesan lembransa ida katak hosi aldeia ki’ik, naroman matenek nian bele nabilan maka’as iha munisípiu Ermera.
Lee la’ós ona abilidade téknika de’it, maibé pasu dahuluk ba liberdade, konxiénsia, no umanidade kompletu.