banner liberdade
Nasionál

Rabies sai nafatin ameasa

73
×

Rabies sai nafatin ameasa

Share this article

NOTÍSIA LITERÁRIA, (LIBERDADETL.com) — Rabies, kauza hosi Lyssavirus ida hosi família Rhabdoviridae, sai fali preokupasaun globál ida hafoin relatóriu sira kona-ba mate hosi labarik no adultu sira mosu iha nasaun oioin ne’ebé sei dezenvolve hela.

Rabies koñesidu hanesan moras zoonótiku ida ne’ebé maka hamate liu iha mundu, tanba ataka sistema nervozu sentrál no kuaze sempre rezulta iha mate bainhira la hetan tratamentu antes mosu sintoma sira.

Tuir Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), ema na’in 59,000 maka mate tinan-tinan tanba moras-Rabies, ho 95% hosi sira iha Ázia no Áfrika. Maioria hosi vítima sira maka labarik sira ho idade menus hosi tinan 15 ne’ebé hela iha área rurál sira, iha ne’ebé asesu ba vasinasaun no servisu saúde nian sei limitadu. (WHO, 2023).

Maski ho nia natureza mortál, moras rabies maka moras ida ne’ebé bele prevene 100%, bainhira tratamentu hala’o antes sintoma sira mosu. Prevensaun hala’o liuhosi aprosimasaun prinsipál rua: vasinasaun ba animál sira ne’ebé lori vírus—liuliu asu sira—no profilakse pós-espozisaun (PEP) ba vítima sira ne’ebé tata.

Organizasaun Alimentár no Agrikultura (FAO) subliña katak populasaun asu sira ne’ebé la hetan vasina maka fonte prinsipál ida ba transmisaun moras-asu nian ba ema. Tanba ne’e, estratéjia sira vasinasaun ba asu iha masa maka pilar xave ida ba prevensaun moras-asu iha nasaun barak. (FAO, 2022).

Iha esforsu globál ida atu kombate Rabies, OMS hamutuk ho FAO, Organizasaun Mundiál ba Saúde Animál (WOAH/OIE), no Aliansa Globál ba Kontrolu Raias (GARC) lansa estratéjia konjunta ida ho títulu “Zero to’o 30” iha 2018.

Estratéjia ida-ne’e hakarak hakotu ema hotu-hotu ne’ebé mate tanba moras-Rabies ne’ebé transmite hosi asu sira iha tinan 2030.

Estratéjia ida-ne’e bazeia ba pilar tolu:

  1. Vasinasaun ba animál sira ne’ebé efetivu tinan-tinan, ho alvu pelumenus kobertura 70%.
  2. Fornesimentu servisu saúde nian ne’ebé maka bele trata mordida sira ho lalais no apropriadu, inklui administrasaun PEP.
  3. Hasa’e koñesimentu públiku, liu-liu iha eskola no área vulnerável sira (Zero by 30 Plan, WHO, 2018).

Ezemplu susesu nian bele haree iha nasaun sira hanesan Ruanda no Filipina, ne’ebé iha relatóriu GARC 2024 konsege hamenus númeru kazu tata no mate liuhosi programa vasinasaun asu nian ne’ebé konsistente no edukasaun públika.

Timor-Leste seidauk fó sai ofisialmente kazu ruma kona-ba moras rabies umanu. Maibé, hanesan nasaun ida ne’ebé diretamente halo fronteira ho Nusa Tenggara Leste (NTT)—provínsia ida iha Indonézia ne’ebé hetan ona surtu Rabies—risku sei aas nafatin.

Mobilidade ne’ebé la iha supervizaun hosi animál doméstiku sira no asu-fuik sira iha área fronteira sira aumenta vulnerabilidade ba transmisaun transfronteirisu.

Organizasaun Mundiál ba Saúde Animál (WOAH) subliña katak nasaun sira ho nível kontrolu ba animál doméstiku ne’ebé ki’ik iha risku aas atu sai hanesan fatin foun ba transmisaun rabies. (WOAH, 2024).

OMS no GARC rekomenda resposta ida ne’ebé lalais no multidisiplinár. Se ema ruma hetan tata husi animál ne’ebé deskonfia infetadu:

  • Fase mordida ho sabaun no bee-moos durante pelumenus minutu 15.
  • Buka lalais atendimentu médiku ba vasinasaun PEP no, karik presiza, imunoglobulina Rabies nian.
  • Relata kazu ne’e ba autoridade saúde ka veterináriu atu halo akompañamentu.

Estudu ida husi Hampson et al. (2015) publika iha PLoS Neglected Tropical Diseases hetan katak aprosimasaun One Health ne’ebé envolve kolaborasaun entre setór umanu, animál no ambientál bele hamenus ho signifikativu todan moras-asin nian iha nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela.

Rabies la’ós de’it moras ida ne’ebé maka hamate ema, maibé mós moras ida ne’ebé maka hamosu injustisa—ida-ne’e afeta sira ne’ebé maka hela iha fatin sira ne’ebé maka laiha asesu ba vasina no kuidadu médiku sira. Mate ida kada minutu neen tanba moras ne’ebé bele prevene maka fallansu morál no sistémiku.

Ho estratéjia globál ida ne’ebé iha, inklui kampaña sira vasinasaun nian, edukasaun públika no hametin kolaborasaun entre setór sira, mundu iha ferramenta hotu-hotu atu halakon moras-asin ba di’ak.

Saida maka presiza agora maka kompromisu ida ne’ebé sustentavel, liuliu hosi nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela, atu hakat lalais molok virus ida-ne’e oho tan ema inosente sira nia vida.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!