banner liberdade
Literatura akadémika

Kapitalizmu no Istória kona-ba Labarik ida ne’ebé laiha livru

51
×

Kapitalizmu no Istória kona-ba Labarik ida ne’ebé laiha livru

Share this article

LITERATURA AKADÉMIKA, (LIBERDADETL.com) — Estudante eskola primária ida ho tinan 10 hetan latan hela iha ai-klover iha nia avó nia to’os iha Rejénsia Ngada, Nusa Tenggara Leste (NTT), iha loron 29 Janeiru 2026. Vítima oho-an tanba dezesperu ho nia família nia situasaun finanseira. Bainhira nia husu osan atu sosa livru no kaneta sira ho folin menus hosi Rp 10,000, nia inan hatán: “Sira laiha osan.” Insidente ida-ne’e la’ós de’it trajédia pesoál ida; ida-ne’e reflete ransu sira iha sistema sosiál ida ne’ebé la konsege garante nesesidade báziku liu ba labarik sira klase traballadór nian.

Laloran kondolénsia nian ida nakonu kedas iha mídia nasionál sira. Ministru Koordenadór ba Hakbiit Komunidade, Muhaimin Iskandar, afirma katak trajédia ida-ne’e labele repete no husu ba governu atu nakloke no responde liután ba komunidade sira ne’ebé vulneravel. Ministru Asuntu Sosiál, Saifullah Yusuf, hato’o preokupasaun no promete sei hametin asisténsia sosiál. Governadór NTT, Melki Laka Lena, até abertamente bolu akontesimentu ne’e hanesan fallansu koletivu governu no sistema sosiál sira nian.

Maibé, se ita halo rezumu ba padraun sira hosi deklarasaun sira-ne’e, narrativa sempre hanesan: “preokupadu”, “tristeza kle’an”, “labele husik ida-ne’e akontese tan,” “sei avalia,” “lisaun koletiva”. Ida-ne’e maka ami mós rona hosi ofisiál sira durante inundasaun iha Sumatra. Linguajen empatia nian uza atu hamenus hirus públiku nian, maibé ida-ne’e mós taka abut estruturál sira problema nian. Deklarasaun sira hanesan “ida-ne’e maka ita hotu nia fallansu koletivu” rona inkluzivu, maibé problematiku. Estadu iha podér, rekursu, no instrumentu polítika; ema serbisu sira la halo. Halo hanesan responsabilidade entre sira ne’ebé iha podér no sira ne’ebé ukun habelar kulpa iha diresaun hotu-hotu, hodi la husik ema ida ne’ebé responsabiliza loloos.

Ofisiál balu mós subliña dimensaun saúde mentál. Ita konserteza la rejeita psikolojia nu’udar dixiplina ida. Maibé, hamenus trajédia sosiál sira ba kestaun mentál individuál sira maka forma ida distrasaun nian. Pobreza, dezigualdade, kustu aas ba edukasaun, no neglijénsia estadu nian la’ós dezorden psikolójiku individuál sira. Sira maka produtu hosi relasaun sosiál espesífiku sira no polítika polítiku-ekonómiku sira. Bainhira labarik sira labele sosa sasán pasta nian, problema la’ós de’it sira nia estadu mentál; ne’e klase ukun-na’in no sira nia sistema maka kria kiak.

Dala barak estadu mosu hafoin trajédia ruma akontese: asisténsia sosiál derepente, vizita ofisiál sira, promesa sira kona-ba avaliasaun polítika sira. Estadu mosu hanesan ema ne’ebé mai tarde. Maibé, se mekanizmu protesaun sosiál sira funsiona ho preventivu no universál, trajédia sira hanesan ne’e bele prevene. Planeamentu inkompetente, rekolla dadus sosiál eskluzivu, no alokasaun orsamentu ne ebé falla atu hatán ba nesesidade vital povu nian loloos hamosu kondisaun ne ebé permite trajédia sira-ne e atu akontese.

Nusa Tenggara Leste (NTT) maka rejiaun ida iha Indonézia ho taxa pobreza aas liu duké rejiaun sira seluk. Tuir dadus ofisiál hosi Ajénsia Sentrál Estatístika (BPS), to’o fulan-Setembru 2024, maizumenus pursentu 19,02 hosi populasaun hosi Nusa Tenggara Leste (NTT) moris iha liña kiak nia okos, ekivale ba ema liu millaun 1,1. Númeru ida-ne’e aas liu duké taxa pobreza iha provínsia barak seluk, ne’ebé indika todan ekonómiku ne’ebé maka’as ba povu NTT nian.

Maizumenus porsentu 42 hosi NTT nia populasaun mak labarik sira, no maioria hosi sira hela iha área rurál ho asesu limitadu ba servisu báziku sira. Dezafiu ekonómiku sira fó impaktu diretamente ba labarik sira nia moris iha NTT. Família barak hasoru rendimentu limitadu, ne’ebé halo susar atu atende ho adekuadu nesesidade báziku sira hanesan ai-han, edukasaun, no kuidadu saúde. Aleinde ne’e, dadus 2024 nian hatudu katak taxa traballu infantil iha provínsia atinji maizumenus pursentu 7.2, aas liu iha Indonézia, reflete presaun ekonómiku sira ne’ebé família sira hasoru, obriga labarik sira atu kontribui ba nesesidade família nian hahú hosi idade ki’ik.

Sirkunstánsia sira-ne’e relevante tebes ba trajédia ne’ebé akontese ba vítima. Labarik nia inan serbisu iha serbisu oioin hanesan traballadór agríkola. Nuʼudar feto-faluk, nia mesak tenke tau matan no sustenta ninia oan sira. La ho serbisu no rendimentu ne’ebé seguru, no mout iha kiak nia klean, sira nia moris sai hanesan trajédia loroloron nian. Ida ne’e mak situasaun ne’ebé akontese ba família no eskolante barak, la’ós de’it iha NTT maibé iha Indonézia laran tomak. La’ós surpreza katak kazu ida-ne’e hetan atensaun públiku tanba ida-ne’e reflete ho modu realidade kapitalizmu nian.

Família sira labele hatán ba nesesidade edukasionál báziku sira ne’ebé tuir loloos tenke garante hosi estadu, halo presaun ekonómika no eskluzaun sosiál sai real tebes, maski ba labarik sira. Bainhira mezmu sasán eskritóriu no livru sira sai hanesan todan ida ne’ebé labele selu, ida-ne’e signifika katak labarik sira moris iha realidade ida pobreza estruturál nian ne’ebé klean liu duké estatístika de’it.

Pergunta maka: tanba saida maka nesesidade báziku sira, hanesan sasán eskolár sira, la hetan garantia universál? Ita-nia nasaun riku duni, maibé rikusoin ne’e ema balun de’it maka goza. Governu hamenus gastu sosiál hodi dirije ba Danantara, espesífikamente ba interese kapitál sira. Ita-nia povu la baruk no prontu atu serbisu maka’as hodi sustenta sira-nia família. Maibé, sistema kapitalista ida-ne’e labele kria empregu ne’ebé di’ak ba maioria traballadór sira, hanesan hatudu hosi faktu katak pursentu 60 hosi traballadór sira moris iha setór informál ne’ebé vulneravel, prekáriu, no ho saláriu ki’ik.

Trajédia ida-ne’e fó sai fallansu sistema kapitalista nian hodi garante moris di’ak ba klase traballadór sira. Sistema ida-ne’e funsiona bazeia ba lójika akumula lukru, la’ós hatán ba nesesidade umanu. Estadu, hanesan instrumentu podér nian iha sistema ida-ne’e nia laran, fó prioridade ba estabilidade fiskál no interese sira kapitál nian duké rezolve problema sosiál sira ne’ebé maka ema serbisu-na’in sira hasoru.

Onda angústia mentál ne’ebé lori ba suisídiu la’ós fenómenu ida ne’ebé moris iha vazu. Ida-ne’e mosu hosi pobreza krónika, inserteza moris nian, presaun ekonómika, no sentidu dezajuda nian. Enkuantu fonte estruturál sira-ne’e hosi sofrimentu la hetan atendimentu, trajédia sira ne’ebé hanesan sei kontinua mosu beibeik—karik iha forma oioin, maibé ho abut ne’ebé hanesan.

Enkuantu propriedade privada ba meius produsaun no distribuisaun rikusoin nian konsentra nafatin iha kapitalista uitoan nia liman, pobreza no dezempregu sei kontinua reproduz. Iha situasaun sira hanesan ne’e, to’o labarik sira mós sai vítima ba lójika dezumanu sistema kapitalista nian.

Sosializmu oferese alternativa ida hodi estabelese propriedade komún no jestaun demokrátiku ba produsaun hosi klase traballadór nu’udar fundasaun. Hodi halakon dominasaun hosi kapitalista uitoan de’it ba rekursu sosiál sira, distribuisaun bele orienta ba nesesidade sira, la’ós ba lukru sira. Halakon pobreza estruturál no dezempregu la’ós de’it polítika ida ne’ebé ladún di’ak, maibé konsekuénsia lójika hosi reorganizasaun sosiál ne’ebé komprensivu.

Kapitalizmu hamosu krize tuir krize: kiak, hamlaha, funu, destruisaun ambientál, no mós trajédia labarik ida ne’ebé sente katak sira laiha dalan atu sai tanba de’it sira labele sosa sasán pasta nian. Se problema nia abut la hetan atendimentu, trajédia sei kontinua atu reproduz.

Labarik ida sai ona dependente. Saida maka tenke dependente mós maka sistema kapitalista ne’ebé halo moris sai todan ida maski ba sira ne’ebé sei ki’ik ho tinan sanulu.

Fontes: www.revolusioner.org

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!